Lp Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon
info@fi.ee


26 .10.2023
DNo: C458




ARVAMUS


Kellele Finantsinspektsioon
registrikood: 74000174
aadress: Sakala 4, 15030 Tallinn
Kellelt AB Kreditex AS
registrikood: 12041659,
aadress: Vambola 6, 10114 Tallinn
Teema AB Kreditex AS arvamus Finantsinspektsiooni 17.10.2023
juhatuse otsuse projekti nr 4.2-1.12/5830 osas



ASJAOLUD
1. Finantsinspektsioon esitas Finantsinspektsiooni 17.10.2023 juhatuse otsuse projekti nr 4.2-1.12/5830 („otsuse projekt“) AB Kreditex AS-le („Kreditex“) 17.10.2023. Otsuse projekt puudutab Kreditexi krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamist.
2. Finantsinspektsioon palus Kreditexil esitada arvamus ja võimalikud vastuväited otsuse projekti osas Finantsinspektsioonile kirjalikult esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 25.10.2023 kell 10:00. Finantsinspektsioon pikendas Kreditexi taotlusel otsuse projektile vastamise tähtaega ühe päeva võrra kuni 26.10.2023 kell 10:00. Käesolevaga esitab Kreditex Finantsinspektsioonile oma seisukohad ja arvamuse.
KREDITEXI SEISUKOHAD JA ARVAMUS
3. Finantsinspektsiooni hinnangul, tuginedes KAVS § 18 lõike 2 punktidele 2, 3 ja 7, tuleb Kreditexi krediidiandja tegevusluba tunnistada kehtetuks. Arvestades etteheidete sisu ja selle ulatust Kreditexi juhtimismudelile ja organisatsioonile, ei ole võimalik sedalaadi etteheiteid lahendada ettekirjutuse tegemisega. Kreditex vaidleb Finantsinspektsiooni seisukohtadele vastu.
A. KREDITEX EI OLE RIKKUNUD KAVS § 18 LÕIGE 2 PUNKTE 2, 3 JA 7
4. Finantsinspektsiooni juhatuse otsuse projekt näeb ette Kreditexi tegevusloa kehtetuks tunnistamist KAVS § 18 lg 2 punktide 2, 3 ja 7 alusel. Sisuline etteheide seisneb selles, et Kreditexi tegevusloa menetluses antud kinnitused ei ole õiged, kuna Kreditexil on Alexey Kiprushenkov’i („Alexey K“) näol sisuliselt varijuht, kes omab väga olulist rolli ettevõtte juhtimisel. Sellisest asjaolust ei ole Finantsinspektsiooni nõuetekohaselt teavitatud ja see on vastuolus varasemalt antud kinnitustega.
A.I. Kreditex ei ole esitanud Finantsinspektsioonile valeandmeid Kreditexi juhi kohta (KAVS § 18 lg 2 p 2)
5. Kreditexi 21.03.2016 ja 01.04.2016 kavatsustes välja toodud muudatused Kreditexi juhtimis- ja omandistruktuuris viidi vastavalt kirjeldatule ellu, st Alexey K loovutas seonduvate ettevõtete osalused ja väljus Kreditexi juhtimisfunktsioonist.
6. Eelnevaga seoses antud hilisemad kinnitused (13.06.2016 ja 19.07.2016 kinnitused) on tänaseni tõesed ja kehtivad:
a) Alexey K-l puuduvad mistahes omandisuhted Kreditexiga, sh ei eksisteeri Kreditexile teadaolevalt kokkuleppeid, mis annaks tal õiguse osaleda või sekkuda Kreditexi juhtimisse;
b) Alexey K ei ole asunud tegutsema ühelgi finantsjärelevalve alla kuuluval ametipositsioonil.
7. Alexey K on pärast ülal viidatud muudatusi ja kinnitusi tegutsenud Kreditexis:
a) Alates 29.06.2018 töövõtulepingu alusel majandustegevuse nõustajana, sh (mittetäielik loetelu): (i) arenguvajaduste kaardistamise ja vajalike arendustegevuste nõustamine; (ii) turundusplaani koostamise ja elluviimise nõustamine; (iii) finantsjuhtimise alane nõustamine; (iv) protsesside optimeerimise nõustamine; (v) IT alane nõustamine; (vi) osalemine vastavalt vajadusele ja võimalusele nõustatavaid teemasid puudutavatel koosolekutel. Sealjuures omas Kreditex õigust anda Alexey K-le vajadusel töövõtulepingu täitmise käigus täiendavaid ja/või täpsustavaid juhiseid teenuste osutamise kohta (töövõtulepingu p 2.6.2);
b) Alates 03.08.2020 töölepingu (seoses töölepingu sõlmimisega lõppes töövõtuleping) alusel finantsdirektori ametikohal. Vastavalt töölepingu punktile 3.9.1 jäid Alexey K tööülesanded samaks, mis töövõtulepingu alusel (st majandustegevuse nõustamine). Samas on Alexey K kohustatud töölepingu punkti 3.7 kohaselt täitma ka uusi ametijuhendi järgseid kohustusi ulatuses, mis ei ole vastuolus töölepingu tingimustega ega kehtiva seadusandlusega.
8. Sealjuures on Alexey K tööülesandeid/vastutusvaldkonnad ning faktiline tegutsemine Kreditexi finantsdirektorina kooskõlas finantsjuhtidelt/finantsdirektoritelt/pearaamatupidajatelt kutsestandardite ja/või praktika alusel eeldatavaga. Näiteks Kutsekoja Kutsestandardite kohaselt1 on hõlmatud juhtivraamatupidaja, tase 7 (üheks enamlevinud ametinimetuseks sh finantsjuht) kutsekirjeldusest tulenevate kompetentsusnõuetega järgmine:
a) tegelemine finants-, juhtimis- ja maksuarvestusega, finantsaruannete analüüsiga, kulu- ja eelarvestusega ning audiitorkontrolliga;
b) põhilised tööülesanded on raamatupidamise töö planeerimine, juhtimine ja järelevalve teostamine, struktuuriüksuse esindamine suhetes organisatsiooni siseste ja väliste osapooltega; eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamine ja koostamine; finantstegevuse analüüs ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine;
c) võime vastu võtta õigeid rahandusalaseid otsuseid ja oskus maandada finantsriske;
d) töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning nõuab koostööd meeskonna/grupi teiste liikmetega ja vastutab alluvate töö eest.
9. Töövõtulepingu sõlmimisest või töölepingu alusel finantsdirektorina töötamisest KAVS-i alusel Finantsinspektsioonile teavitama ei pea. Samas, Kreditexile arusaadavalt on Finantsinspektsioonile punktis 77 kirjeldatu ka varasemalt teada olnud ning konkreetseid etteheiteid ega vastuväiteid ei ole Finantsinspektsioon selle osas varem esitanud.
10. Ka Kreditexi siseselt määratletud vastutusvaldkonnad ja kohustused on lähtunud Alexey K positsioonist majandustegevuse nõustaja ja finantsdirektorina. Asjaolu, et Finantsinspektsiooni poolt hinnatud vastutusvaldkondade tabelites nähtuvad vastutusvaldkonnad ja kohustused ei ühti üks-ühele lepingute sõnastustega ei kujuta endast sisulist vastuolu. Esiteks, hinnates majandustegevuse nõustaja ja finantsdirektori positsiooni laiemalt ja sisuliselt, on igati loogiline ja tavapärane, et Alexey K pädevusse kuulub osalemine ressursside tagamisel ja jaotamisel, raamatupidamises, riskiisu kehtestamisel ning riskide hindamisel ja juhtimisel, eelarvete ülevaatamisel, arendustegevuses (sh uute toodete ja teenuste loomisel) jne. Teiseks, lepingutega kooskõlas on tööülesannete ja -kohustuste täpsustamise võimalus. Selliselt ei eksisteeri ka Finantsinspektsiooni poolt viidatud näilist vastuolu lepinguliste kohustuste ja tegelike vastutusvaldkondade ja kohustuste vahel, mistõttu ei saa rääkida Finantsinspektsioonile valeandmete esitamisest või Finantsinspektsiooni eksitamisest.
11. Kreditexi 06.01.2021 vastuses Finantsinspektsiooni järelpärimisele (Lisa 1) on Kreditex Finantsinspektsioonile edastanud (a) vastuse järelpärimisele lisa 3 Kreditexi juhatuse liikmete ja valdkonna juhtide vastutusvaldkondade kohta (10.02.2020 seisuga) ning (b) vastuse järelpärimisele lisa 5 Kreditex juhatuse liikmete vastutusvaldkondade kohta (13.01.2020 seisuga). Nimetatud vastutusvaldkondade tabelid on olnud Finantsinspektsioonile kättesaadavad. Finantsinspektsioon on teinud viidatud tabelite põhjal tegelikke asjaolusid moonutavad järeldused.
a) Lisa 3 Kreditexi juhatuse liikmete ja valdkonna juhtide vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Sofia Kirsimaa vastutusvaldkondade hulka ettevõtte äri- ja arengustrateegia elluviimise rakendamine (tabelis C3). Alexey K tegevuste hulka kuulus arenguvajaduste kaardistamine ja vajalike arendustegevuste nõustamine (vt ülal p 7.a) (i));
b) Lisa 3 Kreditexi juhatuse liikmete ja valdkonna juhtide vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Sofia Kirsimaa vastutusvaldkondade hulka turundusosakonna tegevuse koordineerimine ja kontrollimine (tabelis C21). Alexey K tegevuste hulka kuulus turundusplaani koostamine ja elluviimise nõustamine (vt ülal p 7.a) (ii));
c) Lisa 3 Kreditexi juhatuse liikmete ja valdkonna juhtide vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Sofia Kirsimaa vastutusvaldkondade hulka finantsaruandluse korraldamine (tabelis C40), rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja rahvusvaheliste finantssantsioonide rakendamise korraldamine (tabelis C50) ning suhtlemine regulatiivsete organisatsioonidega (Finantsinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet jne; tabelis C53). Alexey K tegevuste hulka kuulus finantsjuhtimise alane nõustamine (vt ülal p 7.a) (iii));
d) Lisa 3 Kreditexi juhatuse liikmete ja valdkonna juhtide vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Svetlana Gruzilovitši vastutusvaldkondade hulka igapäevase tööprotsessi organiseerimine (tabelis D10) ning operatiivtegevuse igapäevane koordineerimine ja juhtimine (tabelis D7). Viimasega tegeles ka Jekaterina Rozenshtrauch (tabelis F7). Alexey K tegevuste hulka kuulus protsesside optimeerimise nõustamine (vt ülal p 7.a) (iv));
e) Lisa 3 Kreditexi juhatuse liikmete ja valdkonna juhtide vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Vladimir Berezovski, Jekaterina Rozenshtrauchi ja Ligia Tenina vastutusvaldkondade hulka IT-süsteemi loomine, arendus ja IT-organisatsiooni kontrollimine (tabelis E31, F31, G31). Alexey K tegevuste hulka kuulus IT alane nõustamine (vt ülal p 7.a) (v));
f) Lisa 3 Kreditexi juhatuse liikmete ja valdkonna juhtide vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Sofia Kirsimaa vastutusvaldkondade hulka ettevõtte jätkusuutliku majandamise kontroll (tabelis C34), raamatupidamise korraldamine (tabelis C35), finantsaruandluse korraldamine (tabelis C40). Raha olemasolu kontrolliga arvelduskontodel tegeles Svetlana Gruzilovitš (tabelis D36) ja Jekaterina Rozenshtrauch (tabelis F36). Alexey K tegevuste hulka kuulus majandustegevuse nõustamine (vt ülal p 7.b)).
12. Loetletud näidetest nähtub, et Kreditexi juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on osaliselt kattuvad Alexey K ülesannete põhisisuga (nt finantsaruandluse korraldamine juhatuse liikme poolt ja finantsjuhtimise alane nõustamine Alexey K poolt). Sellest tulenevalt on võimalik väita, et Kreditexi tegevusega seotud ülesanded ei olnud tema ainupädevuses, vaid ta andis Kreditexi tegevuse paremaks toimimiseks pädeva nõustajana sisendit. Vastav lõplik otsustus erinevate Kreditexi tegevusega seotud teemade (majandus, turundus, arendustegevus jne) osas tehti Kreditexi juhatuse liikmete poolt juhatuse tasandil. Alexey K ei saanud oma tegevuste piires sekkuda Kreditexi juhtimisse, temapoolne tegevus oli piiratud Kreditexi juhatuse liikmete nõustamisega.
13. Sellisele käsitlusele leiab toetust ka tabelist Lisa 5 Kreditex juhatuse liikmete vastutusvaldkondade kohta:
a) Lisa 5 Kreditex juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Sofia Kirsimaa vastutusvaldkondade hulka ettevõtte äri- ja arengustrateegia elluviimise rakendamine (tabelis C4) ja ettevõtte igapäevase tegevuse koordineerimine (tabelis C2). Vrdl ülal p 7.a) (i));
b) Lisa 5 Kreditex juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Sofia Kirsimaa vastutusvaldkondade hulka turundusosakonna tegevuse koordineerimine ja kontrollimine (tabelis C22). Vrdl ülal p 7.a) (ii));
c) Lisa 5 Kreditex juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Sofia Kirsimaa vastutusvaldkondade hulka finantsaruandluse korraldamine (tabelis C41), rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja rahvusvaheliste finantssantsioonide rakendamise korraldamine (tabelis C51) ning suhtlemine regulatiivsete organisatsioonidega (Finantsinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet jne; tabelis C54). Vrdl ülal p 7.a) (iii));
d) Lisa 5 Kreditex juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Svetlana Gruzilovitši vastutusvaldkondade hulka operatiivtegevuse igapäevane koordineerimine ja juhtimine (tabelis D8). Vrdl ülal p 7.a) (iv));
e) Lisa 5 Kreditex juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Vladimir Berezovski vastutusvaldkondade hulka IT-süsteemi loomine, arendus ja IT-organisatsiooni kontrollimine (tabelis E32). Vrdl ülal p 7.a) (v));
f) Lisa 5 Kreditex juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Sofia Kirsimaa vastutusvaldkondade hulka ettevõtte jätkusuutliku majandamise kontroll (tabelis C35), raamatupidamise korraldamine (tabelis C65), finantsaruandluse korraldamine (tabelis C41). Raha olemasolu kontrolliga arvelduskontodel tegeles Svetlana Gruzilovitš (tabelis D36) ja Jekaterina Rozenshtrauch (tabelis D37). Vrdl ülal p 7.b).
14. Kõige viimane Kreditexi juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabel on esitatud Kreditexi poolt Finantsinspektsioonile 30.05.2023 (Lisa 2). Ka see vastutusvaldkondade tabel kinnitab, et Kreditexi tegelike juhtide vastutusvaldkondade ja Alexey K ülesannete vahel esineb teatud osas dubleerimist. Tulenevalt sellest võib järeldada, et Alexey K ülesannete täitmine ei mõjutanud Kreditexi juhtimist – Alexey K andis erinevates valdkondades (nt majandus, turundus, optimeerimisprotsessid) Kreditexi juhatuse liikmetele sisendit, mitte ei teinud iseseisvalt (juhatuse liikmete eest või asemel) lõplikke otsuseid. Lõplike otsuste tegemine toimus juhatuse tasandil nagu ÄS § 306 ette näeb. Muuhulgas ei osalenud Alexey K ettevõtte juhtimistasandi koosolekutel, ei kinnitanud otsuseid (nt laenude väljaandmist) ega teinud muid tegevusi seoses ettevõtte otsese juhtimisega. Objektiivselt võib loogiliseks pidada, et Kreditexi tegelike juhtide vastutusvaldkondade ja Alexey K ülesannete vahel nähtub dubleerimist, sest igas valdkonnas on vastutav isik ja isik, kes nõustab, aitab ja vajadusel jagab soovitusi. Sellest ei saa järeldada, et nõustav isik on seotud ettevõtte juhtimisega. Seaduse ja Kreditexi praktika kohaselt on juhatuse liikmed need, kes on ettevõtte huvides võtnud vastu otsuseid ja kes vastutavad ettevõtte tegevuse eest.
15. Alljärgnevalt on toodud näited Lisa 4 Kreditexi juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli pinnalt, mis kinnitavad Kreditexi väiteid.
a) Lisa 4 Kreditexi juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus ettevõtte äri- ja arengustrateegia loomine ja elluviimine kuni 30.06.2023 ja alates 01.07.2023 Konstantin Esolaineni ja Aleksandra Vyurttsi vastutusvaldkondade hulka. Müügipartneritega suhete loomine ja haldamine kuulus kuni 30.06.2023 ja alates 01.07.2023 Aleksandra Vyurttsi vastutusvaldkondade hulka. Vrdl ülal p 7.a) (i));
b) Lisa 4 Kreditexi juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Aleksandra Vyurttsi vastutusvaldkondade hulka turundusosakonna tegevuse koordineerimine ja kontrollimine. Samuti tegeles kuni 30.06.2023 ja alates 01.07.2023 tema ja Konstantin Esolaineni personalipoliitika elluviimise ja rakendamisega. Vrdl ülal p 7.a)(ii));
c) Lisa 4 Kreditexi juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus kuni 30.06.2023 ja alates 01.07.2023 Konstantin Esolaineni ja Aleksandra Vyurttsi vastutusvaldkondade finantsaruandluse korraldamine. Konstantin Esolainen tegeles ka rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja rahvusvaheliste finantssantsioonide rakendamise korraldamine ning suhtlemisega regulatiivsete organisatsioonidega (Finantsinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet jne). Vrdl ülal p 7 a) (iii));
d) Lisa 4 Kreditexi juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Aleksandra Vyurttsi vastutusvaldkondade hulka operatiivtegevuse igapäevane koordineerimine ja juhtimine. Vrdl ülal p 7.a) (iv));
e) Lisa 4 Kreditexi juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Konstantin Esolaineni ja Aleksandra Vyurttsi vastutusvaldkondade hulka IT infrastruktuuri loomine ja haldamine, Konstantin Esolainen tegeles IT-süsteemi arendusega. Vrdl ülal p 7.a) (v));
f) Lisa 4 Kreditexi juhatuse liikmete vastutusvaldkondade tabeli kohaselt kuulus Konstantin Esolaineni ja Aleksandra Vyurttsi vastutusvaldkondade hulka ettevõtte jätkusuutliku majandamise kontroll, raamatupidamise korraldamine, finantsaruandluse korraldamine, investeerimispoliitika korraldamine ning raha olemasolu kontrollimine. Vrdl ülal p 7.b).
16. Arvestades Alexey K vastutusvaldkondi ning tööülesandeid Kreditexis, ei kvalifitseeru Alexey K tegutsemine KAVS-i tähenduses krediidiandja juhina tegutsemisena, st Alexey K ei tegutse finantsjärelevalve alla kuuluval ametipositsioonil:
a) KAVS § 12 lg 1 p 3 kohaselt loetakse krediidiandja juhiks juhatuse või nõukogu liiget.
b) KAVS § 39 lg 1 näeb ette, et krediidiandja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kellel on krediidiandja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. KAVS § 40 lg 2 seob vajalike teadmiste, oskuste ja kogemustena järgmise: (i) pakutavate krediidilepingute ja osutatavate teenuste tundmine; (ii) krediidilepingute ettevalmistamine ja sõlmimine, sealhulgas tarbija krediidivõimelisuse hindamine, ning krediidilepingu täitmise tingimused, samuti tarbijakrediidi pakkumisele kohaldatavad tingimused; (iii) krediidi vahendamise ja nõustamisteenuse osutamise tingimused; (iv) kui seoses krediidi andmise või krediidi vahendamisega osutatakse tarbijale muud teenust, eelkõige kinnisvara hindamist, siis selle teenuse osutamise tingimused; ning (v) kinnisvara hindamise nõuded ja kinnisvaraga tehingute tegemise tingimused, kui antakse või vahendatakse elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti. Täpsemad nõuded juhtide teadmistele, oskustele ja kogemustele on kehtestatud rahandusministri 18.11.2016 määrusega nr 52 „Nõuded krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ning kogemustele“.
c) Eelnev piiritleb krediidiandja juhtide kollektiivse pädevuse ja vastutuse – arvestades nõudeid erialastele teadmistele, oskustele ning kogemustele, võib eeldada, et krediidiandja juhtidelt eeldatakse ka vastavatele teadmistele, oskustele ning kogemustele tuginedes vastavate teemade ja tegevuste eest vastutamist. Eelkõige hõlmab eelnev krediidiandja poolt pakutavaid krediiditooteid ja -teenuseid, krediidilepinguid ja nende sõlmimist, krediidivõime hindamist, nõustamisteenuste ja muude krediidiga seotud teenuste osutamist. Kokkuvõtvalt, krediidiandja juhtide pädevusse kuuluvad seaduse kohaselt eelkõige klientide suunalised tegevused seoses krediidi andmisega. Sealjuures rahandusministri määruse § 2 lg 2 kohaselt määrab krediidiandja kas ja mis tasemel on vastavad teadmised, oskused ja kogemused igal ametikohal vajalikud, võttes arvesse ametikoha eripära.
d) Lisaks krediidiandjate spetsiifilistele nõuetele on krediidiandja juhtide pädevust ja vastutust sisustatud äriseadustiku juhtorganite üldregulatsioonis:

i. Vastavalt ÄS § 306 vastutab juhatus krediidiandja juhtimise ja esindamise eest (v.a. igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud, mida võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul). Kreditexi põhikiri (§ 25) näeb samuti ette Kreditexi esindamise ja igapäevase tegevuse juhtimise (lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast) ning töötajate igapäevase tegevuse kontrollimise juhatuse poolt. Kreditex on 17.02.2020 Finantsinspektsioonile esitanud laiapõhjalise vastuse seoses juhatuse- ja nõukogu liikmete sobivusmenetluse sise-eeskirjade ja protseduuride hindamisega (Lisa 3). Nagu 17.02.2020 vastuses selgitatud, täiendas Kreditex 2020. aasta jaanuaris oma juhtide valimise põhimõtteid vastavalt Finantsinspektsiooni sisendile. Nimetatud juhtide valimise põhimõtted olid saadetud Finantsinspektsioonile ja need olid Finantsinspektsioonile kättesaadavad. Ometi on Finantsinspektsioon põhjendamatult järeldanud, et Alexey K tegevus vastab krediidiandja juhtide pädevuse. Nagu nähtub Kreditexi juhtide valimise põhimõtete dokumendist, ei täida Alexey K selliseid tööülesandeid, mis kuuluksid seaduse kohaselt krediidiandja juhtide vastutusalasse.
ii. Vastavalt ÄS § 316 ja § 317 planeerib nõukogu krediidiandja tegevust ja korraldab juhtimist (sh andes juhatusele korraldusi krediidiandja juhtimiseks) ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kreditexi põhikiri (§ 20) näeb samuti ette nõukogu poolt Kreditexi tegevuse planeerimise, juhatusele juhtimise korraldamisel tegevusjuhiste andmise ning krediidiandja ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamise.


Vastavalt ei täida Alexey K tööülesandeid, mis kuuluks seaduse kohaselt krediidiandja juhtide pädevusse ja vastutusalasse. Alexey K ei täida ka tööülesandeid, mis Kreditexi põhikirja kohaselt oleks määratud juhatuse/nõukogu pädevusse. Selliselt ei ole Kreditex rikkunud KAVS § 18 lg 2 p 2.

17. Eelnevat ei väära ka Alexey K tegelik roll või siis tegutsemine Kreditexis. Väidetav varijuht peaks olema isik, kes käitub kui juhatuse liige: omab sisulist kontrolli ühingu sees otsuste tegemise üle ja käitub kui esindaja ühingust väljapoole. Finantsinspektsiooni poolt viidatud üksikud e-kirjad sisuliselt 7 aasta lõikes sellele ei osuta. Alexey K ei ole täitnud ega täida juhatuse/nõukogu pädevusse kuuluvaid ülesandeid, sh juhtimisfunktsioone ning väljapoole Kreditexi esindusfunktsiooni. Kreditexi juhatus ja nõukogu tegutsevad sõltumatult Alexey K-st. Alexey K osalemine teatud Kreditexi sisestes otsustusprotsessides ja töökorralduses on seotud ja piiritletud tema rolliga finantsdirektorina ning majandustegevuse nõustajana. Alexey K võib anda enda vastusvaldkondade piires juhtkonnale sisendit, kuid juhatuse tasandil otsuste vastu võtmisel ei osale (otsused võtab juhtkond sõltumatult vastu; Alexey K sisendiga juhatus seotud ei ole). Mitte ükski Finantsinspektsiooni poolt osutatud e-kiri ei osuta sellele, et Alexey K oleks võtnud või omanud õigust võtta vastu lõplikke otsuseid. Samamoodi ei osale Alexey K nõukogu tasandil otsuste vastu võtmisel. Selle kohta ei ole FI esitanud ühtegi tõendit, ja selliseid tõendeid (e-kirjad vms) ei ole: Alexey K võib olla aidanud ettevõtte siseselt viia ellu nõukogu otsuseid ja tahet (nt juhatuse liikmetega lepingute sõlmimise ja lõpetamise koordineerimine kooskõlas ÄS § 317 lg 8), kuid ei osale vastavate nõukogu otsuste vastuvõtmisel ega võta nõukogu pädevusse kuuluvaid otsuseid ise vastu. Eelnev ei saa olla käsitletav KAVS-i tähenduses krediidiandja juhina tegutsemisena.
18. Samamoodi eeldab krediidiandja juhina tegutsemine igapäevast osalemist ettevõtte juhtimisel, st olulist ajalist panust kaasnevate tööülesannete täitmisesse. Valmidus pühendada piisavat aega oma tööülesannete täitmisesse on muuhulgas üks olulistest kriteeriumitest, mida Finantsinspektsioon ise juhtide sobivusmenetluse läbiviimisel hindab.2 Arvestades Alexey K muid ettevõtmisi (sh Estonian Business School’is MBA õppekaval õppimine) ja tööülesandeid (sh juhtorganina tegutsemine kuues ettevõttes) ei ole Alexey K-l ka objektiivselt võimalik panustada krediidiandja juhilt eeldatavas mahus aega tööülesannete täitmisesse. Vastavalt ettevõttesisesele Zoho Project aruandlussüsteemile (millised väljavõtted on Finantsinspektsioonil olemas) on näiteks perioodil august-november 2020 kulutanud Alexey K tööülesannete täitmisele Kreditexis (ja Ühisraha OÜ-s) augustis 61 tundi, septembris 36 tundi, oktoobris 27 tundi ning novembris 56 tundi. See on vähem kui poole koormusega töötamine (pigem isegi veerand koormusega), milline koormus ja panus ei võimalda faktiliselt krediidiandjat juhtida. Finantsinspektsioon on vastava asjaoluga jätnud otsuse projektis arvestamata.
19. Vastupidine ei nähtu ka Finantsinspektsiooni juhatuse otsuse projektis välja toodud üksikutest näidetest. Finantsinspektsioon on vastavate üksikute näidete põhjal teinud ekslikke, kontekstiväliseid ja kaugeleulatuvaid järeldusi, jättes sealjuures arvesse võtma, et Finantsinspektsioon tugineb üksikutele e-kirjadele kokku 7-aastase perioodi jooksul. Finantsinspektsioon on otsuse projektis tuginenud üksikutele näidetele / üksikjuhtumitele kuid ei ole tuvastanud, et etteheidetav tegevus oleks aset leidnud süstemaatiliselt ja pidevalt. Krediidiandja organisatoorsele toimimisele ei saa anda hinnangut, ning veelgi enam ei tohi teha sedavõrd põhivabadusi riivavaid otsuseid, nagu seda on tegevusloa tühistamine, üksikute isolatsioonis käsitletavate e-kirjade pinnalt. Finantsinspektsiooni poolt etteheidetav tegevus – Alexey K poolt varjatult krediidiandja juhtimine – peaks tuginetavate tõendite pinnalt nähtuma sellisel juhul süstemaatiliselt ja igapäevase tegevusena. Seda aga otsuse projektis käsitletud näited ja tõendid kuidagi ei tõenda. Vastupidi, paigutades otsuse projektis käsitletud näited laiemasse konteksti ja arvestades Alexey K ülesandeid ja vastutusvaldkondi finantsdirektorina ning majandustegevuse nõustajana, on selge, et Alexey K tegevus on olnud seotud ja piiritletud tema rolliga finantsdirektorina ning majandustegevuse nõustajana; ning vaatamata Alexey K sisendist, arvamusest või osalemisest konkreetsetes küsimustes oma vastutusvaldkondade ja pädevuse piires, on Kreditexi juhatus ja nõukogu alati olnud otsuse vastu võtmisel sõltumatud.
─ Otsuse projekti punkt 3.1.7.1 (Alexey K sisuliselt otsustab Kreditex juhatuse liikmetega lepingute sõlmimise ja lõpetamise)
20. Seoses otsuse projektis punktis 3.1.7.1.1 toodud näitega: Finantsinspektsiooni viidatud kirjavahetusest ei nähtu üheselt, et Alexey K oleks otsustanud juhatuse liikmete lepingute olulisi tingimusi või juhatusse nimetatavaid isikuid. Kirjavahetusest nähtub Alexey K piiratud ja episoodiline roll kooskõlas nõukogu otsuse ja instruktsioonidega lepingute läbirääkimise ja allkirjastamise koordineerimisel. Alexey K osalus juhatuse liikmete lepingute tingimuste kujundamisel võib ainult olla seotud tema positsiooniga finantsdirektorina – st tema on pädev andma sisendit selles osas, mis võiks olla põhjendatud tasustamise ja boonussüsteemi tase (Kreditexi kulu perspektiivist). Eelnevale vaatamata toimus Kreditexi juhatuse liikmete (nii Aleksandra Vyurtts kui ka Konstantin Esolainen) tööle võtmine intervjuudega, kus osalesid Kreditexi senised juhatuse liikmed. Juhatuse liikmete kandidaatide kinnitamine toimus omakorda nõukogu intervjuudega ning sobivusmenetluse läbiviimisega, milles Alexey K ei osalenud.
21. Eeltoodut kinnitab ka ettevõttesisene kirjavahetus Aleksandra Vyurtts juhatuse liikmena palkamise näitel, millest peegeldub juhatuse liikme palkamise ja temaga lepingu sõlmimiseks läbiviidava sobivusmenetluse muster:
a) Juhatuse esimees Konstantin Esolainen edastas nõukogule potentsiaalse juhatuse liikme kandidaadi info (Lisa 4);
b) Nõukogu andis kandidaadi osas omapoolse tagasiside leides, et hariduselt kandidaat sobib, CV-d peaks täiendama jms. Seejärel esitas juhatuse esimees nõukogule kandidaadi täiendatud CV. Samuti on kirjavahetusest tuvastatav, et nõukogu osales Finantsinspektsiooni heakskiitmiseks vajalike dokumentide koostamisel ja kinnitamisel. (Lisa 5); c) Seejärel korraldas nõukogu kandidaadiga vestluse pidamise, mh otsustas vestluse toimumise keskkonna ja korra („Piisab videokõnest“) (Lisa 5); d) Järgnes ka muu seonduv korrespondents (Lisa 6) e) Hilisemalt on Aleksandra Vyurtts palkamine olnud samuti kooskõlastatud juhatuse esimehe ning nõukogu vahelisel tasemel. Kirjavahetusest nähtub, et juhatuse esimees saatis nõukogule üle vaatamiseks A. Vyurtts juhatuse liikme lepingu, viidates asjaolule, et nõukogul on lepingus sisalduvate tingimuste osas selgelt sõna-/otsustusõigus. (Lisa 7).
22. Samuti viitab asjaolule, et nõukogul on juhatuse liikmete värbamises oluline roll, nõukogu sobivusmenetluse otsus, millega otsustati, et Konstantin Esolainen on sobiv Kreditex juhatuse esimehe positsioonile (Lisa 8). Samuti on nõukogu see organ, kes valib juhatuse liikme lõppastmes ametisse (Lisa 9, Lisa 10).
23. Nii ülaltoodud kirjavahetuse ja otsuste kui ka Finantsinspektsioonile läbiotsimise tulemusel teiste kättesaadavate tõendite (sh nt Lisad 10 - 13) pinnalt on selgelt tuvastatav, et nii tavaliste töötajate kui ka juhatuse liikme tasemel on palkamise ja tingimuste üle otsustamine funktsioon, mis jääb juhatuse ja nõukogu tasemele ning Alexey K-l selles mingisugust aktiivset rolli, õigusi või kohustusi ei lasu. Eelnevalt viidatud tõendid vaid kinnitavad asjaolu, et Alexey K-l on parimal juhul nimetatud küsimustes vaid nõustav roll ning et Alexey K ei oma sellistes küsimustes mingisugust otsustusõigust. Seda fakti ilmestab ka asjaolu, et nõukogu vahelise suhtluse ja otsuste tegemisele eelnenud või järgnenud kirjavahetuses pole koopiareale lisatud Alexey K-d. Seega ei ole põhjust järeldada, et otsustavad otsused võeti vastu ja tingimused pandi paika Alexey K initsiatiivil. Antud tegevused toimusid ettevõtte nõukogu tasandil.
24. Lisaks on Finantsinspektsioon oma otsuse projekti punktis 3.1.7.1.1 viidanud 23.12.2021 raamatupidaja e-kirjale juhatuse liikmele Konstantin Esolainenile, millele lisatud Eduard Kelveti juhatuse liikme lepingu lisad olid raamatupidaja sõnade kohaselt „kontrollitud Alexey K poolt“.
25. Kui uurida tervet konkreetset asja puudutavat kirjavahetust, siis on näha, et raamatupidaja on koostanud antud lepingu lisa juristiga ning Alexey K roll selle „kontrollimises“ on seisnud selles, et ta kooskõlastas oma tööülesannete raames temaga seni kooskõlastamata IT-arenduse ja mõned teised ülesanded, mis lisati juhatuse liikme lepingu lisasse. Lõppastmes otsustas mistahes muudatuse õigsuse ja lõplikkuse üle ettevõtte juhatus, mitte Alexey K ning see on ka selgelt põhjus, miks nimetatud lepingu lisa on Konstantin Esolainenile lugemiseks, hindamiseks ning muudatuste tegemise vajaduse puudumise korral ka allkirjastamiseks saadetud. Finantsinspektsiooni põhjendustest ei nähtu selgelt ja arusaadavalt, kuidas pelgalt sõna „kontrollis“ kontekstist välja võtmine tõendab, et nimetatud asjas ei omanud tegelikku otsustusõigust ja vastutust juhatuse esimees Konstantin Esolainen ning nõukogu esimees Julia Zaitseva, kellele nimetatud töödokument suunatud oli ning kes selle lõplikule versioonile ka alla kirjutasid.
26. Asjaolu, et lepingu lisa on lõppastmes allkirjastanud juhatuse liige Konstantin Esolainen ning sellele järgnevalt, nõukogu esimees Julia Zaitseva, kinnitab Finantsinspektsiooni poolt viidatud kirjale järgnenud kirjavahetus (Lisa 14). Finantsinspektsioon järgnevale kirjavahetusele viidanud ei ole: kas siis teadlikult (tekitades nii olukorra, kus juhatuse otsus tugineks valedel andmetel) või siis tulenevalt asjaolust, et sellist kirjavahetust ei ole, kuna nimetatud kirjavahetust ei võetud või ei osatud võtta kaasa läbiotsimise käigus. Mõlemal juhul on sellises olukorras tehtud otsused haldusmenetluses tühised.
27. Kokkuvõttes jääb ebaselgeks, miks Finantsinspektsioon on oma otsuse projektis ülaltoodud kirjavahetuse ning sellest peegelduvate asjaoludega arvestamata jätnud. Finantsinspektsioon ei ole selliste asjaolude arvestamata jätmist selgitanud ega põhjendanud.
28. Seoses otsuse projektis punktis 3.1.7.1.2 toodud näitega: Finantsinspektsioon on tõlgendanud 23.12.2021 kirja valesti. Finantsinspektsioon on ise viidanud, et 21.12.2021 nõukogu otsusega on valitud juhatuse liikmeks Konstantin Esolainen. See tähendab, et Alexey K ei ole kuidagi mõjutanud Kreditexi esindusõigusega seonduvat. Juhatuse liikme volitus äriühingu esindamiseks on seadusejärgne ning tekib vastava nõukogu otsusega, millega isik juhatusse nimetatakse. Seega on Konstantin Esolainenile esindusõiguse andmise otsustanud nõukogu. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Finantsinspektsiooni poolt viidatud 23.12.2021 kirjast nähtub, et Alexey K andis nõukogu otsuse tulemusel finantsdirektorina korralduse talle alluvale raamatupidajale esitada äriregistrile vastav avaldus Kreditexi esindusõiguse muutmiseks (deklaratiivse kande parandamiseks). Eelnevast ei tulene, et otsuse juhatuse liikme nimetamiseks oleks vastu võtnud Alexey K või, et Alexey K oleks kuidagi mõjutanud Kreditexi esindusõigusega seonduvat. Alexey K andis raamatupidajale korralduse vastavalt nõukogu otsusele teha äriregistrile kanne.
29. Samuti lükkab Finantsinspektsiooni väite ümber kirjavahetus, mis tõendab, et juba 21.12.2021 on nõukogu esimees Julia Zaitseva saatnud juhatuse liikmele Eduard Kelvetile allkirjastatud nõukogu otsuse, millega valiti Konstantin Esolainen juhatuse esimeheks, ja on palunud Eduard Kelvetil äriregistrisse vastavasisuline kanne teha (Lisa 15). Sellest tulenevalt ei saa olla võimalik, et kande tegemise korraldus sai algselt tulla „Alexey korraldusel“ olukorras, kus sisuliselt vahetult pärast nõukogu otsuse langetamist on vastavasisulise korralduse andnud juba nõukogu esimees. Nimetatud kiri ja korraldus on saadetud 21.12.2021. Finantsinspektsiooni käsitletud kiri pärineb kuupäevast 23.12.2021 ning kanne registrisse tehti 22.12.2021.
30. Mis puudutab Finantsinspektsiooni poolt viidatud 17.01.2022 kirja, siis sellest ei ole võimalik üheselt järeldada, et Alexey K on ise otsustanud Eduard Kelveti juhatuse liikmena jätkumise. Eelnev seondub taas Alexey K rolliga juhatuse liikmetega lepingute sõlmimise ja lõpetamise koordineerimisega, mille raames tegutseb Alexey K nõukogu otsuste ja suuniste alusel. Otsus Eduard Kelveti juhatuse kollektiivse sobivuse kohta krediidiandja juhtimiseks oli vastuvõetud ettevõtte nõukogus, kus osalesid Yulia Zaitseva, Jüri Põdermaa ja Tatjana Markušina (Lisa 16). Antud dokumendile on juurde lisatud ka Kreditexi juhatuse liikmete ja võtmeisikute vastutusvaldkonnad – esitatud on neli nime – Eduard Kelvet (juhatuse esimees / tegevjuht), Vladimir Berezovski (juhatuse liige), Ligia Tenina (laenujuht) ja Alexey Kiprushenkov (finantsdirektor). Alexey Kiprushenkov pole nimetatud juhatuse või nõukogu liikmena või muu isikuna, kel on õigus ettevõtte juhtimist puudutavaid otsuseid vastu võtta. Finantsdirektorina on Alexey K-l juhatuse liikmete ja võtmeisikute vastutusvaldkondade tabeli kohaselt erinevad vastutusvaldkonnad, mis osaliselt dubleerivad juhatusse kuuluvate isikute ülesandeid. See on aga iseenesestmõistetav, kuna ettevõttes on oluline roll valdkonda tundval spetsialistil ehk isikul nagu Alexey K-l, kes on suuteline juhatuse liikmetele andma nõu enne juhatuse poolt otsuse vastuvõtmist (vt ka ülal p-d 10-15). Märkimist väärib, et vastavalt juhatuse liikmete ja võtmeisikute vastutusvaldkondade tabelile ei tegele Alexey K ühegi valdkonnaga iseseisvalt, st tema ei tee ühtki otsust eraldiseisvalt ettevõtte juhatuse liikmetest. Juhatuse liikmete ja võtmeisikute vastutusvaldkondade tabeli kohaselt on Alexey K kui finantsdirektori vastutusvaldkonnad järgmised:
a) ettevõtte äri- ja arengustrateegia loomine ja elluviimine;
b) koostööpartneritega koostöö loomise ja haldamise korraldus ja koordineerimine;
c) turundusosakonna tegevuse koordineerimine ja kontrollimine;
d) IT-süsteemide arendus;
e) koostöö investoritega (sh institutsionaalsed investorid) ja täitmise kontroll;
f) ettevõtte jätkusuutliku majandamise kontroll;
g) finantsaruandluse korraldamine;
h) investeerimispoliitika korraldamine;
i) igakuise, kvartaalse ja aasta aruandluse koostamine põhitegevusest;
j) vastavuskontrolli tagamine.
31. Seoses otsuse projektis punktis 3.1.7.1.3 toodud näitega: Finantsinspektsiooni viidatud Alexey K läbirääkimistel osalemine seondub taas nõukogu otsuse elluviimisega, ning mitte läbirääkimiste kujundamisega/kontrollimisega Alexey K poolt. Sellepärast on ka Alexey K olnud tagasiastumise avalduse koopias, mis on esitatud nõukogu esimehele. See tähendab, et Eduard Kelvet on tagasiastumisest vastavalt seadusele teavitanud nõukogu, kuid edastanud teabe infoks ka kolleegidele Alexey K-le ja Konstantin Esolainenile.
32. Mis puudutab 15.02.2022 Konstantin Esolaineni kirja Alexey K-le, siis selles on üheselt viidatud vastavale nõukogu otsusele ja kirja saatis Konstantin Esolainen Alexey K-le arvamuse avaldamiseks mitte kinnitamiseks. Lõpuvestlus Alexey K ja Eduard Kelveti vahel ning sellest ülevaate andmine Kreditexi ja Ühisraha OÜ juhatuse liikmetele seondub Alexey K rolliga koordineerida juhatuse liikmetega lepingute sõlmimist ja lõpetamist vastavalt nõukogu otsustele. Kreditexi juhatuse liige Konstantin Esolainen kirjutas alla lepingule, pidas Eduard Kelvetiga sisulisi läbirääkimisi ning kontrollis täitmist.
33. Seoses otsuse projektis punktis 3.1.7.1.4 toodud näidetega: Kreditex selgitab, et Finantsinspektsiooni poolt viidatud näited ja käsitletud kirjavahetus seondub Alexey K poolt finantsdirektori ülesannete täitmisel välja töötatud aruandluste vorme, mille eesmärk oli aidata juhatuse liikmetel analüüsida kulutusi ja parendusi. Mainitud aruannete eesmärk oli kajastada planeeritud parenduste elluviimist ning analüüsida nende potentsiaalset kasu ettevõttele eurodes väljendatuna. Vastavad vormid olid mõeldud abivahendiks juhtidele (sh juhatuse liikmed ning osakondade juhid), võimaldades neil parenduste mõju põhjalikult hinnata. Vastavate vormide alusel raporteerisid juhid eelkõige üksteisele ja iseendale, tagamaks tõhusam planeerimine ja stiimul rohkem ning paremini teha, kuivõrd nähti üksteise ülesandeid ning nende täitmise protsessi. Eelnev ei tähenda juhatuse liikmete aruandlust Alexey K-le ega samamoodi Alexey K poolt ülesannete määramist juhatuse liikmetele. Alexey K täitis vastavate aruannete vormide väljatöötamise ja täitmise korraldamisega oma rolli finantsdirektorina vastavalt talle antud ülesannetele ja vastutusele. Selliste aruannete põhjal oli Alexey K võimeline tegema potentsiaalselt ettevõttele kasutoovaid järeldusi ning andma ettevõtte juhtimistasandile soovitusi ettevõtte tegevuse optimeerimiseks.
Kreditexi juhatuse poolt iseseisvalt (sh sõltumata Alexey K-st) ülesannete ja vastutusvaldkondade jaotamine ja määramine nähtub selgelt ka Finantsinspektsioonile läbiotsimise tulemusel kättesaadavast kirjavahetusest.st Näiteks 8. märtsi 2022 kirjavahetuses on Konstantin Esolainen, tegutsedes sel ajal juhatuse esimehena, pannud paika juhatuse ja juhtkonna kohustuste jaotuse ning 9. märtsi 2022 kirjavahetuses ka jooksvalt juhatuse liikmetele tööülesandeid jaganud (Lisad 17-18) Samuti on Esolainen olnud seotud ka tööülesannete jaotusega seonduva selgitamise ja tutvustamisega (Lisad 19-20). Samuti nähtub ettevõtte nõukogu 16.02.2021 ja 15.09.2021 otsusest, et ka nõukogul on tööjaotuse kinnitamises otsustusõigus ja roll, kuivõrd nõukogu on kohustuste jaotuse sobivust kinnitanud (Lisa 2; Lisa 16; Lisa 21).
35. Taaskord jääb ebaselgeks, miks Finantsinspektsioon on oma otsuse projektis ülaltoodud kirjavahetuse ning sellest peegelduvate asjaoludega arvestamata jätnud. Finantsinspektsioon ei ole selliste asjaolude arvestamata jätmist selgitanud ega põhjendanud.
─ Otsuse projekti punkt 3.1.7.2 (Alexey K tegutseb äratuntavalt Kreditexi faktilise juhina. Seda mõistavad selliselt ka Kreditexi juhid ja kaastöötajad)
36. Seoses otsuse projektis punktis 3.1.7.2.1 ja 3.1.7.2.2 toodud näidetega: Finantsinspektsiooni poolt viidatud teiste isikute hinnangud kujutavad vastavate isikute subjektiivset arvamust, ning ei tõenda objektiivseid asjaolusid. Sealjuures ei nähtu Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetluse raames 07.07.2023 üle kuulatud Eduard Kelveti ülekuulamise helisalvestisest üheselt, et Eduard Kalvet oleks Alexey K-le viidanud kui Kreditexi faktilisele juhile. Vastupidiselt, Eduard Kelvet viitab Alexey K-le korduvalt kui finantsdirektorile ning seostab Alexey K-ga üksnes tööülesandeid/tegevusi, mis seonduvad finantsdirektori vastutusvaldkondadega (sh protsesside efektiivistamine ja täiendamine, laenutegevuse finantseerimine jms). Samal ajal nähtub ülekuulamise helisalvestisest, et Finantsinspektsiooni menetleja konkreetsete küsimuste vastusena ei kinnitanud Eduard Kelvet ühelgi juhul, et Alexey K sekkuks juhtide otsustamisse või üldisesse töökorraldusse. Eduar Kelveti ütlustest nähtub, et tema ja Alexey K lähenemised, arvamused ja riskitaluvus võisid küll erineda (mis tõttu koostöö ei pruukinud sujuda), kuid eelnevast ei ole võimalik järeldada, et Eduard Kelvet oleks juhatuse liikmena kuidagi Alexey K-le allunud. Samuti nähtub ülekuulamise helisalvestisest mitmete eriti näidete pinnal, et funktsioone, mille täitmist Finantsinspektsioon otsuse projektis viidatud e-kirjade pinnalt justkui Alexey K-le omistab, täitsid tegelikult teised isikud / juhatuse liikmed / nõukogu (sh laenude andmine, äriprotsesside juhtimine, operatiivjuhtimine, võlamenetlus, värbamine, juhatuse liikmete omavaheline asendamine, ettevõtte esindamine partnerite eest, tööülesannete jaotus ja vastutusvaldkondade jagunemine).
a) Mis puudutab Finantsinspektsiooni etteheidet seoses Alexey K rolli ja sekkumisega värbamisprotsessi, siis tema roll sai eelnevaga seoses olla seotud äri protsesside ja tulemusliku töö korraldamisega. Värbamise otsustavad alati, ja otsustasid ka Finantsinspektsiooni poolt esile toodud näite puhul, juhatuse liikmed. Nimetatud faktilist asjaolu kinnitab ka juhatuse liikmete igapäevaste ametiülesannete täitmisega seoses teostatud kirjavahetus (Lisad 4-7; Lisad 11-13/; Lisa 22). Samuti nähtub 2020. aastal läbiviidud arenguvestlustest, mida viisid töötajatega läbi juhatuse liikmed Jekaterina Rozenshtrauch (Ühisraha) ja Sofia Kirsimaa (Kreditex), et personaliküsimustega tegeleb juhatus (Lisa 23).
b) Mis puudutab Finantsinspektsiooni etteheidet seoses töötasu arvestusega, siis alates aprillist 2023 on see juhatuse liikme Konstantin Esolaineni vastutuses. Asjaolu, et töötasude arvestamine kuulub juhatuse liikme Konstantin Esolaineni vastutusalasse, kinnitab ka vastavasisuline kirjavahetus. (Lisa 24). Isegi, kui Alexey K on varasemal perioodil tegelenud töötasu arvestusega, siis vajab märkimist, et palga kinnitamine on ainult topeltkontrolli, mitte hinnangu andmise või otsuse tegemise iseloomuga. Palgaarvestus toimub igal juhul vastavalt konkreetse töötaja lepingule, seadusele ja töötatud tundidele, mida Alexey K objektiivselt palga kinnitamisega muuta poleks saanud.
c) Mis puudutab Finantsinspektsiooni etteheited seoses Alexey K osalemisega laenu andmise otsustamisel, siis Finantsinspektsiooni poolt viidatud üksik näide seondub pelgalt arvamuse küsimisega. Kreditexi laenuotsused teeb igapäevase tegevuse raames valdavalt programm (automaatne otsus), mille otsuseid kontrollivad ja kinnitavad laenuhaldurid. Üksnes keerukamad ja riskantsemad laenuotsused suunatakse otsustamisele juhtidele (vastavalt juhatus või nõukogu), kuid mitte kunagi ei otsusta laenu andmist (ega osale laenu andmise otsustamisel) Alexey K. Kreditexi parima teadmise kohaselt ei ole Alexey K allkirjastanud laenulepingut ega teinud tema osalusega notari tehingut. Eelnevat ilmestavad ka erinevad näited igapäevastest juhtudest, kus juhatus ja nõukogu on mitte-standardsete laenude andmise otsustamisel olnud keskseks, otsustavaks lüliks (ja sealjuures ei ole Alexey K-d üldse kaasatud):
Taaskord jääb ebaselgeks, miks Finantsinspektsioon on oma otsuse projektis ülaltoodud kirjavahetused ning nendest nähtuvate asjaoludega arvestamata jätnud. Finantsinspektsioon ei ole vastavate asjaolude arvestamata jätmist selgitanud ega põhjendanud.
d) Mis puudutab Finantsinspektsiooni etteheiteid seoses kohtuvaidlustega kursis olemisega, siis Alexey K teadlikkus neist ning nende käigust seondub asjaoluga, et osad kohtuvaidlustes algasid ajal, mil Alexey K oli veel juhatuse liige ja seetõttu omab parimat ülevaadet menetluse kulgemisest. Täiendavalt, kohtuvaidlustega kursis olemine ning õigusabi koordineerimine ei ole ega peagi olema tavapäraselt juhatuse vastutusvaldkond, mistõttu jääb arusaamatuks ja põhjendamatuks eelneva pinnalt tuletatud järeldu justkui juhiks Alexey K seetõttu varjatult Kreditexi.
e) Mis puudutab Finantsinspektsiooni etteheiteid seoses suhtlusega Finantsinspektsiooniga, siis otsuse projektis toodud näited ei tõenda kuidagi, et Alexey K kontrolliks, koordineeriks või kooskõlastaks suhtlust Finantsinspektsiooniga. Viidatud näited seonduvad Kreditexi poolt õigusnõustajate kaasamisega suhtlusel Finantsinspektsiooniga, mille osas on Alexey K tulenevalt oma pikaajalisest kogemusest ja varasemastest kontaktidest Kreditexi õigusnõustajatega aidanud juhatuse liikmetel asjakohaseid teadmisi omavate nõustajatest isikutega kontakti saada. Ajalooliselt on õigusnõustajad olnud kontaktis Alexey K-ga. Enamik sellistest kontaktidest ja kommunikatsioonist algas enne 2016. a ehk ajal, mil Alexey K kuulus veel Kreditexi juhatusse. Arvestades väljakujunenud suhtlust ja tutvusi õigusnõustajatega on Alexey K siiani osalenud õigusnõustajate kaasamises või aidanud juhatusel pädevate spetsialistidega kontakti saada.
f) Mis puudutab Finantsinspektsiooni etteheiteid seoses sise-eeskirjade kooskõlastamisega, siis Alexey K roll sisendi andmisel on seondunud ja olnud kooskõlas tema positsiooniga finantsdirektorina ja riskide juhtimise vastutusvaldkonnaga.
g) Mis puudutab Finantsinspektsiooni etteheiteid seoses koostööga partneritega, siis ekslik on Finantsinspektsiooni järeldust justkui saaks arutamist võrdsustada kooskõlastamise või otsustamisega. Selgelt on Finantsinspektsiooni järeldus otsuse projektis viidatud 14.09.2021 kirjavahetuse pinnalt liiga kaugeleulatuv ning põhjendamatu.
h) Mis puudutab Finantsinspektsiooni etteheidet seoses juhatuse poolt nõukogule esitatavate materjalide kontrollimisega, siis osas, mis puudutab finantsdirektori pädevusvaldkondi (vt nt konkreetse Finantsinspektsiooni poolt viidatud näite osas (Lisa 31, päevakorrapunktid 2 ja 3), võidaksegi küsida sisendit Alexey K-lt. Finantsinspektsiooni poolt viidatud üksiku kirja põhjal ega juhatusele sisendi andmisest üldiselt ei saa aga järeldada, et Alexey K kooskõlastaks või vaataks kõik juhatuse poolt nõukogule esitatavaid materjale. Eeltoodut kinnitab ka kirjavahetus, millest nähtub, et Eduard Kelvet ja Konstantin Esolainen on oma juhatuse esimeheks olemise perioodil edastanud nõukogule koosolekute materjale ja seda ilma, et kaasatud oleks Alexey K-d (Lisad 32-34).
i) Mis puudutab Finantsinspektsiooni etteheiteid seoses aastaeelarve kinnitamisega, siis tegemist on tavapärase protsessiga, kus eelarve koostamises osaleb finantsdirektor (enne kui juhatus esitab selle kinnitamiseks nõukogule). Sõna „kinnitamine“ selles kontekstis ei tähenda (ega saa seda selliselt tõlgendada) eelarve vastuvõtmist nõukogu tasandil või asemel. Kõik eelarved kinnitab Kreditexi nõukogu (Lisa 35, päevakorra punkt 3).
37. Täiendavalt ning laiemalt lükkavad ümber Finantsinspektsiooni väite, et Alexey K tegutseb äratuntavalt Kreditexi faktilise juhina, ka järgmised dokumendid/väljavõtted kirjavahetusest, mis peegeldavad ettevõtte igapäevast juhtimist – asjaolu, et ettevõtet juhib peaasjalikult juhatuse esimees koos juhatuse ja nõukoguga ning, et seda ei juhi Alexey K:
a) Juhatuse esimees Konstantin Esolainen on olnud hõlmatud liisingutaotluse menetluse parendamise ja koordineerimisega (Lisa 36) ning nõukogu on otsustanud liisingutehingu sõlmimist (Lisa 37);
b) Juhatuse esimees Konstantin Esolainen on koordineerinud töötajatele boonustasude maksmist (Lisad 38-39);
c) Nõukogu liige Julia Zaitseva on jooksvalt nõukogu otsused edastanud konkreetselt juhatuse esimees Konstantin Esolainenile ning mitte kellelegi teisele (Lisad 40-44);
d) Juhatuse esimees Konstantin Esolainen on olnud hõlmatud Kreditex võlakirja emissiooni korraldamise ja selle tingimuste otsustamisega (Lisad 45-46);
e) Kriisiolukorras on pöördunud nõukogu liige Julia Zaitseva küsimustega ja erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks just esimehe Konstantin Esolaineni poole (Lisa 47);
f) Nõukogu on kiitnud oma 20.03.2023 otsusega heaks siseauditi tööplaani 2023 (Lisa 48) ja oma 15.10.2020 otsusega kinnitanud Kreditex juhtimisstruktuuri (Lisa 49);
g) Konstantin Esolaineni, Eduard Kelveti ning Julia Zaitseva vaheline ettevõtte igapäevast juhtimist puudutav muu suhtlus (Lisad 50-55).
A.II. Kreditexi tegevus vastab kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele (KAVS § 18 lg 2 p 3)
38. Kuivõrd Finantsinspektsioon on sisustanud Kreditexi poolt KAVS § 18 lg 2 p 3 rikkumise läbi ülal käsitletud etteheidete, siis kohalduvad Kreditexi seisukohad ja põhjendused ka vastava rikkumise osas ning Kreditexi hinnangul ei ole KAVS § 18 lg 2 punkti 3 rikutud.
A.III. Kreditex ei ole olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut (KAVS § 18 lg 2 p7)
39. Kuivõrd Finantsinspektsioon on sisustanud Kreditexi poolt KAVS § 18 lg 2 p 7 rikkumise läbi ülal käsitletud etteheidete, siis kohalduvad Kreditexi seisukohad ja põhjendused ka vastava rikkumise osas ning Kreditexi hinnangul ei ole KAVS § 18 lg 2 punkti 7 rikutud. Kuna Alexey K ei kvalifitseeru KAVS-i tähenduses juhiks, ei ole Kreditex pidanud vastavalt ka Finantsinspektsiooni teavitama ning vastavalt ei saa Kreditexile ette heita KAVS § 41 rikkumist.
B. FINANTSINSPEKTSIOONI OTSUS EI OLE MATERIAALSELT EGA FORMAALSELT ÕIGUSPÄRANE
40. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusakti materiaalne ja formaalne õiguspärasus). Kreditexi hinnangul ei ole Finantsinspektsiooni otsus materiaalselt ega formaalselt õiguspärane.
B.I. Finantsinspektsiooni otsus ei ole materiaalselt õiguspärane
41. Haldusakt on materiaalselt ehk sisuliselt õiguspärane, kui selle andmiseks on olemas õiguslik alus, akt on kooskõlas kehtiva õigusega, otsuse tegemisel pole tehtud kaalutlusvigu ning järgitud on õiguse üldpõhimõtteid, mh õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). Haldusakt on materiaalselt õiguspärane, kui ta on proportsionaalne. Finantsinspektsiooni otsuse (otsuse projekti kujul) vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata kolmeastmeliselt – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja mõõdukust.
42. Finantsinspektsiooni otsuse projekti p-de 4.2. ja 4.3. kohaselt on otsuse eesmärgiks kõrvaldada finantsturult krediidiandja, kelle organisatsiooniline ülesehitus ja toimimine on vastuolus seadusega ja väärtustega, mille eest Finantsinspektsioon seisab. Laiemalt on Finantsinspektsiooni otsuse eesmärgiks finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamine, süsteemsete riskide vähendamine ning õiguspärase toimimise tagamine, kus finantsjärelevalve subjekte juhivad seaduse nõuetele vastavad isikud ning suhtlus järelevalvega põhineb aususel ja läbipaistvusel. Finantsinspektsiooni hinnangul on otsuse näol tegemist proportsionaalse meetmega loetletud eesmärkide saavutamiseks. Kreditex hinnangul ei ole Finantsinspektsiooni otsus proportsionaalne.
─ Otsuse sobivus
43. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Kreditexi hinnangul ei ole Kreditexi krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamine sobiv abinõu otsuse eesmärgi saavutamiseks (otsuse projekti p-d 4.2. ja 4.3.).
44. Esiteks, Kreditex ei vasta otsuse eesmärgis nimetatud subjekti tunnustele, seega ei saa otsus olla sobiv abinõu eesmärgi saavutamiseks. Finantsinspektsiooni otsuse eesmärgiks on kõrvaldada finantsturult krediidiandja, kelle organisatsiooniline ülesehitus ja toimimine on vastuolus seadusega. Nagu ülal (vt peatükk A) selgitatud, on Kreditexi organisatsiooniline ülesehitus ja toimimine seadusega kooskõlas: (i) Kreditex ei ole esitanud Finantsinspektsioonile valeandmeid tema juhi kohta ega ole hoidnud Finantsinspektsiooni vales infoväljas (KAVS § 18 lg 2 p 2); (ii) Kreditexi tegevus vastab kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele (KAVS § 18 lg 2 p 3); (iii) Kreditex ei ole olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut (KAVS § 18 lg 2 p 7). Kuivõrd Kreditexi tegevus on kooskõlas seaduses sätestatuga, siis langeb Finantsinspektsiooni poolt nimetatud otsuse eesmärk ära. Finantsinspektsiooni otsuse eesmärgiks ei saa olla kõrvaldada finantsturult krediidiandja (Kreditex), kelle organisatsiooniline ülesehitus ja toimimine on seadusega vastavuses. Tegemist ei oleks ka legitiimse eesmärgiga. Kuna Kreditex suhtes otsuse vastuvõtmine Finantsinspektsiooni poolt nimetatud otsuse eesmärki ei täidaks, ei saa Kreditexi krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamine olla sobiv abinõu. Kuna abinõu ei aita üldse eesmärgi saavutamisele kaasa, on abinõu sobimatu.3 Sellest tulenevalt on asjakohatud otsuse projektis p-des 4.4. – 4.8. nimetatud argumendid, kuna meetme ja eesmärgi saavutamise vahel puudub põhjuslik seos.
45. Teiseks, otsus ei ole sobiv abinõu, kuna otsusega ei saa tagada finantssektori õiguspärast toimimist ja läbipaistvust. Kreditexi krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei taga seda, et finantssektor muutuks stabiilsemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning, et suureneks toimimise efektiivsus, väheneksid süsteemsed riskid ning oleks tagatud õiguspärane toimimine. Ühe seaduse nõudeid järgiva krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei aita Finantsinspektsioonil nimetatud eesmärkideni jõuda. Vastupidi, see pärsib Finantsinspektsiooni eesmärgi täitmist ning finantssektori õiguspärase toimimise tagamist.
46. Kolmandaks, Kreditexilt tegutsemisõiguse äravõtmine ei kaitse klientide ega teiste krediidiandjate huvisid nagu Finantsinspektsioon on püüdnud väita (otsuse projekti p-d 4.9.). Nagu ülaltoodud analüüsist nähtub (vt peatükk A), on Kreditex käitunud õiguskuulekalt ja kehtivaid õigusakte täites. Ebaõige on Finantsinspektsiooni seisukoht justkui Kreditexilt tegevusloa äravõtmise järel saavad avalikkus ja teised reguleeritud turul tegutsevad subjektid selge signaali, et Kreditexile esitatud etteheited viivad tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni regulaatori poolt. Käesoleval juhul saadaks Kreditexilt tegevusloa äravõtmine ühiskonnale signaali, et pärast läbiotsimist saadud e-kirjavahetuse analüüsi järgselt 7 aasta vältel umbes kümnele e-kirjale tuginedes väidetavalt ühe varijuhi tegutsemine äriühingu juhtimisel (millega Kreditex ei nõustu, vt ülal peatükk A) toob kaasa mitte väidetava varijuhi eemaldamise äriühingust või muu leebema meetme kohaldamise, vaid äriühingult tegevusloa äravõtmise. Arvestades, et käesoleval juhul ei ole Alexey K tegutsenud äriühingu varijuhina ega osalenud ühingu sisulises juhtimises, siis on ettevõttele suunatud tegevusloa kehtetuks tunnistamine ebasobiv abinõu. Selliselt tegutsemist ei saa pidada avalikust huvist lähtuvaks (FIS § 3 lg 3). Avalikkuse huvides on olukord, kus Finantsinspektsioon tagab finantsjärelevalve subjektile tegutsemisõiguse olukorras, kus finantsjärelevalve subjekti järgib seaduses ette nähtud kriteeriume.
─ Otsuse vajalikkus
47. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Kui abinõu (piirang) ei aita üldse kaasa sellega taotletava eesmärgi saavutamisele, st pole isegi sobiv, siis ei saa see kuidagi olla vajalik.4 Nagu ülal punktides 31-34 märgitud, ei ole meede sobiv, mis tähendab, et see ei saa ka olla vajalik. Isegi juhul, kui leida, et piirang aitab küll eesmärgile kaasa (millega Kreditex ei nõustu), kuid on olemas alternatiivne, leebem piirang, mis annab sama tulemuse, siis sellisel juhul ei ole vajalik see konkreetne, st rangem piirang5 ehk tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Kreditexi hinnangul ei ole Kreditexi tegevusloa kehtetuks tunnistamine vajalik otsuse eesmärgi saavutamiseks (otsuse projekti p-d 4.2. ja 4.3.).
48. Kuivõrd Finantsinspektsioon on otsuse abinõu vajalikkuse põhjendamisel (otsuse projekti p-d 4.11 – 4.13) tuginenud sisuliselt sellele, et (a) Kreditexi juhib faktiliselt Alexey K ja, et (b) Kreditex on Finantsinspektsiooni usaldust kuritarvitanud, millele on Kreditex ülal põhjalikult vastu vaielnud, siis ei hakka Kreditex oma seisukohti kordama, vaid põhjendab üksnes, miks ei olnud valitud otsuse abinõu vajalik.
49. Esiteks ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamine vajalik, kuna Kreditexi tegevus ei vasta otsuse eesmärgile, (a) mille kohaselt on vaja finantsturult kõrvaldada krediidiandja, kelle organisatsiooniline ülesehitus ja toimimine on vastuolus seadusega (vt ka ülal p 44) ning (b) mille kohaselt peaks tegevusloa äravõtmine aitama tagada finantssektori õiguspärast toimimist ja läbipaistvust (vt ka ülal p 45).
50. Teiseks – kui öelda, et otsusega on võimalik saavutada Finantsinspektsiooni eesmärke (otsuse projekti p 4.2. ja 4.3.) – siis ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamine vajalik, kuna eesmärki on võimalik saavutada Kreditexi vähem koormava abinõuga, st ettekirjutuse tegemisega. KAVS § 18 lõike 4 kohaselt teeb Finantsinspektsioon enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist krediidiandjale või -vahendajale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui ettekirjutuse tegemine ei ole kõiki asjaolusid arvestades võimalik. Kreditexi hinnangul oleks ettekirjutuse tegemine olnud Kreditexi vähem koormav, kuid sama efektiivne abinõu võrreldes tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.
51. Finantsinspektsioon on vääralt väitnud, et ettekirjutuse tegemine polnud võimalik tulenevalt asjaolust, et Kreditexi juhib faktiliselt Alexey K ning, et „ettekirjutuse tegemine kõigi juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete tagasikutsumiseks ei annaks tulemust, sest see ei muuda tegelikku olukorda ning Alexey K jääks tõenäoliselt edasi Kreditexi varjatult juhtima nagu ta pikaajaliselt seda ka teinud on, seda hoolimata varasemalt antud kinnitustest ja loodud ekslikust kujutelmast Kreditexi juhtimismudelist“ (otsuse projekt 4.12). Finantsinspektsiooni põhjendused põhinevad eeldusel, et ettekirjutuse tegemine ei annaks tulemust ning, et Alexey K jääks tõenäoliselt edasi Kreditexi varjatult juhtima. Finantsinspektsioon ei ole oma seisukohta ammendavalt põhjendanud. KAVS § 42 lg 1 näeb ette Finantsinspektsiooni õiguse ettekirjutusega nõuda krediidiandja või -vahendaja juhi tagasikutsumist, muuhulgas juhul, kui isik (Alexey K) ei vasta KAVS-s juhile kehtestatud nõuetele (KAVS § 42 lg 1 p 1; juhile esitatavad nõuded KAVS § 39). Kreditex on ülal selgitanud, et Alexey K tegevus ettevõttes ei kvalifitseeru KAVS-i tähenduses krediidiandja juhina tegutsemisena (vt ülal peatükk A), mistõttu poleks saanud Finantsinspektsioon teha ettekirjutust Alexey K tagasikutsumiseks ettevõtte juhi positsioonilt. Isegi kui jaatada Alexey K tegutsemist faktiliselt Kreditexi juhina (millega Kreditex ei nõustu), siis ei saa igal juhul rääkida Finantsinspektsiooni teadlikust eksitamisest või valeandmete esitamisest – nagu nähtub käesolevast dokumendist, ei ole Kreditexi veendumusel Alexey K näol tegemist juhiga KAVS-i tähenduses. Selliselt ei saanud Kreditex ka teadlikult Finantsinspektsiooni eksitusse viia või valeandmeid esitada. Vastavalt ei saa rääkida usalduse kahjustamisest, mis Finantsinspektsiooni hinnangul õigustab tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Finantsinspektsioon peaks otsuse projektis ettenähtud meetme asemel valima alternatiivse, vähem koormava meetmena, ettekirjutuse tegemise.
52. Finantsinspektsioonil oli praegusel juhul võimalik kasutada seadusest tulenevat Kreditexi vähem koormavat meedet ehk ettekirjutuse tegemist Alexey K eemaldamiseks Kreditexi tegevusest. Seadus võimaldab Finantsinspektsioonil ettekirjutuse tegemist KAVS § 90 alusel, KAVS § 91 näeb ette Finantsinspektsiooni konkreetsed õigused ettekirjutuse tegemiseks. KAVS § 91 lg 1 p 8 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda krediidiandja või -vahendaja töötaja töölt kõrvaldamist. Finantsinspektsioonil oleks olnud võimalik teha ettekirjutus Kreditexi juhatusele Alexey K töölt kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse saamise järel pidanuks Kreditexi juhatus pärast ettekirjutuse teatavakstegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma (KAVS § 90 lg 2). Seega oleks Kreditexi juhatus taolisele ettekirjutusele kiirelt reageerinud ning Alexey K – keda Finantsinspektsioon on süüdistanud liigses juhtimisrollis – töölt kõrvaldanud. Selle tulemusena poleks Alexey K enam olnud seotud Kreditexi tegevusega.
53. Samuti ei takistanud seadus Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel tagasi kutsumast ettevõtte tegelikke juhatuse liikmeid ja nõukogu liikmeid KAVS § 91 lg 1 p 6 ja KAVS § 42 alusel. Pole põhjust arvata, et ettekirjutuse tegemine kas (a) Alexey K-ga seonduvalt või (b) ettevõtte tegelike juhatuse liikmetega või nõukogu liikmetega seonduvalt või (c) mõlemal juhul poleks toonud soovitud tagajärge, s.o. sama efektiivset tagajärge nagu tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Ettekirjutuse tegemise järel Alexey K töölt kõrvaldamiseks oleks Alexey K Kreditexi tegevusest eemaldatud. Teisisõnu poleks Alexey K sellise ettekirjutuse tagajärjel enam saanud sekkuda Kreditexi juhtimistasandisse. Just juhtimistasandisse sekkumist ja väidetava juhina tegutsemist on Finantsinspektsioon läbivalt Alexey K-le ette heitnud. Juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete juhi positsioonilt tagasikutsumisega poleks ka nemad saanud enam Kreditexi tegevuses osaleda ega ettevõtet juhtida. Juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete juhi positsioonilt tagasikutsumisega oleks muutunud kogu Kreditexi juhtimistasand ning puudub põhjus eeldada, et see ei oleks toonud kaasa Finantsinspektsiooni poolt soovitud muudatusi ettevõtte juhtimise ja kontrolli teostamisel.
54. Arvestades, et käesoleval juhul oli võimalik üheselt välja tuua muu sama efektiivset, kuid Kreditexi õigusi vähem koormav abinõu (s.o. ettekirjutus(t)e tegemist), siis ei olnud tegevusloa kehtetuks tunnistamine abinõuna vajalik Finantsinspektsiooni poolt taotletava eesmärgi saavutamiseks. Tuvastatud asjaolusid, Finantsinspektsiooni otsuse eesmärke ning avalikku huvi arvestades oleks Finantsinspektsioon pidanud esmase meetmena tegema Kreditexi juhatusele ettekirjutuse Alexey K töölt kõrvaldamiseks, mis oleks võimaldanud Kreditexiga seotud etteheidete lahendamiseks sama tõhusat, kuid Kreditexi jaoks vähem koormavamat meedet võrreldes tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. Samuti oleks Finantsinspektsioon saanud paralleelselt või hilisemas etapis (vastavalt vajadusele) teha ettekirjutuse Kreditexi tegelike juhatuse liikmete või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks. Nii üks ettekirjutus eraldi seoses Alexey K-ga kui ka koos teise ettekirjutusega juhatuse liikmetele või nõukogu liikmetele oleksid olnud leebemad, kuid sama tõhusad meetmed võrreldes valitud meetmega.
55. Väljakujunenud praktika kohaselt peab tegevusloa kehtetuks tunnistamine olema üldjuhul (väidetavale) rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu, kuna see on finantsjärelevalve subjektile kõige koormavam meede. Sellest põhimõttest lähtuvalt on näiteks Riigikohus sedastanud, et kauplemisloa kui ühe haldusloa peatamine saab olla vajalik vaid juhul, kui ei leidu muid vahendeid loa peatamise eesmärgi saavutamiseks. Riigikohus indikeeris haldusorganile, et eesmärki - tagada tervisekaitsenõuete täitmine ja kõrvaldada oht tarbijate tervisele – oleks ehk alternatiivselt olnud võimalik saavutada näiteks puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega või sellist liiki kaupade müügi keelamisega, mida rikkumine puudutas.6 Järelikult olukorras, kus esineb alternatiivne kitsam ja leebem, kuid sama efektiivne abinõu - nagu käesoleval juhul - tuleks seda abinõud kasutada.
56. Abinõu mõju avalikule võimule. Kohtupraktika kohaselt tuleb abinõu vajalikkuse hindamisel arvestada ka seda, kuivõrd koormavad on erinevad abinõud kolmandate isikute ja riigi kulutuste suhtes. Avalikult võimult ei saa nõuda alternatiivset vahendit, mille tagajärjeks oleks avaliku võimu talumatult kõrge finantskoormus.7 Praegusel juhul ei saa tegevusloa kehtetuks tunnistamist (kui adressaadile kohalduvat kõige raskemat meedet) õigustada kulude kokkuhoiu argumendiga. On selge, et Finantsinspektsiooni poolt läbiviidav riiklik finantsjärelevalve (FIS § 2 lg 1, § 3 lg 1) toob endaga kaasa kulutusi. Kulutuste minimeerimiseks ei saa aga põhjendamatult kehtetuks tunnistada finantsjärelevalve subjektide tegevuslubasid, kui on võimalik valida sama tõhus alternatiivne meede. Olukord, kus finantsjärelevalve subjektidelt võetakse ära tegutsemisõigus kulude kokkuhoiu argumendil, oleks vastuolus seadusega ja abinõu vajalikkuse sisu tähendusega. Kreditexi hinnangul ei oleks ettekirjutuste tegemine (a) Alexey K töölt kõrvaldamiseks ja/või (b) Kreditexi tegelike juhatuse liikmete või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks avaldanud Finantsinspektsioonile olulist mõju. Arvestades, et haldusorgani ettekirjutus kuulub kohesele täitmisele, oleks see Finantsinspektsiooni huve ja eesmärke arvestades avaldanud haldusorganile positiivset efekti. Samuti poleks viidatud ettekirjutused tekitanud ebamõistlikke kulutusi või tekitanud Finantsinspektsioonile tavapärasest suuremat töö- ja halduskoormust. Seega olnuks ettekirjutus(ed) Finantsinspektsiooni huvides.
57. Abinõu mõju kolmandatele isikutele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine avaldab mõju ka kolmandatele isikutele. Kuna tegevusloa kehtetuks tunnistamisega tegevusluba lõpeb (KAVS § 17 lg 1 p 1), siis kaotab Kreditex õiguse osutada teenust, milleks talle oli antud tegevusluba (KAVS § 17 lg 2). Teenuse osutamise õiguse kaotamise järel muutub sisuliselt mõttetuks ettevõtte tegutsemine krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandjana. Seetõttu tuleb Kreditexil koondada oma senised töötajad, kuna töö tegemisega jätkamine ettevõttes oleks eesmärgitu ja Kreditexile kahjumlik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei järgi ka Kreditexi klientide huve – tegevusloa kehtetuks tunnistamise järel ei saa kliendid kasutada kõiki Kreditexi poolt pakutavaid teenuseid, ei saa esitada Kreditexile mõistlikel tingimustel laenutaotlusi laenu saamiseks ja saada laenu, ei saa paigutada oma rahalisi vahendeid Kreditexi kaudu sõlmitavatesse laenulepingutesse jne. Seega tegutsemisõiguse kaotamisega ei tegutse Kreditex oma klientide huvides.
58. Kreditexi hinnangul ei oleks ettekirjutuste tegemine (a) Alexey K töölt kõrvaldamiseks ja/või (b) Kreditexi tegelike juhatuse liikmete või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks avaldanud ei Kreditexi töötajatele ega klientidele niivõrd raskeid tagajärgi võrreldes tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. st Ettekirjutus(t)e tegemise järel oleks Kreditex saanud oma tegevust jätkata ning Finantsinspektsiooni otsusest oleks puutumata jäänud nii Kreditexi tavatöötajad (v.a. Alexey K) kui ka Kreditexi kliendid, sest ettekirjutus(t)e objektiivne mõju poleks olnud nii laiaulatuslik võrreldes tegutsemisõiguse äravõtmisega.
─ Otsuse mõõdukus
59. Kuna Kreditexi hinnangul polnud valitud abinõu vajalik, siis väljakujunenud praktika kohaselt ei ole see ka mõõdukas ja puudub vajadus mõõdukuse kontrollimiseks.8 Kreditex põhjendab abinõu ebamõõdukust siiski lühidalt alljärgnevalt.
60 Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.9 Seejuures kehtib põhimõte, et mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused.10 Otsustav pole see, kas riive on vähese ulatuse või intensiivsusega, vaid see, kas meetmega saavutatud legitiimne eesmärk (kasu) kaalub üles riivest tingitud kahju. Piirangu eesmärgi tähtsus peaks üldjuhul seonduma avaliku huvi saavutamisega, kasuga, kollektiivse hüve suurenemisega.11
61. Finantsinspektsiooni hinnangul on kaalukaussidel ühelt poolt Kreditexi õigus krediidiandjana tegutseda ning vabalt pakkuda KAVS-is sätestatud teenuseid, teiselt poolt avalikkuse ja finantssektori klientide ning investorite ootus õiguspäraselt toimivale stabiilsele ja usaldusväärsele finantsturul (otsuse projekt p 4.14). Kreditexi hinnangul ei kaalu avalik huvi ega finantssektori klientide ja investorite ootus üles Kreditexi huvi tegutseda tegevusloa alusel krediidiandjana.
62. Kreditex ei nõustu, et Kreditex on õigusaktidest tulenevaid olulisi nõudeid eiranud ja läinud vastuollu seaduse nõuetega, muuhulgas, et Kreditexi organisatsioonis ja juhtimises on olulisi puudujääke, varijuhi olemasolu, valeandmete esitamist ja seaduses sätestatud kohustuste rikkumisi (otsuse p-d 4.16 – 4.18). Kreditex on oma seisukohti põhjendanud ülal peatükis A. Arvestades, et Kreditex on tegutsenud kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega, on asjakohatu Finantsinspektsiooni väide nagu oleks Kreditex sel moel kahjustanud Eesti Vabariigi finantssektori läbipaistvust, stabiilsust ja usaldusväärsust (otsuse projekt p 4.17). Ühtlasi on väär Finantsinspektsiooni põhjendus, mille kohaselt kaaluvad otsuse eesmärgid üles Kreditexi riivatavad õigused arvestades kõiki tuvastatud asjaolusid, valeandmete esitamist, varijuhi kasutamist, seaduse nõuetele mittevastamist Kreditexi poolt (otsuse p 4.19).
63 Kreditexi tegevusloa kehtetuks tunnistamine on Kreditexile ebamõistlikult koormav meede. Olukorras, kus Finantsinspektsioon on otsuse projektis teinud üksikute näidete põhjal ekslikke ja kaugeleulatuvaid järeldusi (vt nt ülal p-d 17, 19, 36.h)), mis tegelikult ei tõenda Kreditexi poolt seaduses sätestatud kohustuste rikkumisi, ei saa avalik huvi ega finantssektori klientide ja investorite ootus üles kaaluda Kreditexi huvi tegutseda krediidiandjana. Käesoleval juhul on Finantsinspektsioon otsustanud tunnistada kehtetuks krediidiandja tegevusloa hoolimata sellest, et haldusorgan saanuks kohaldada muud sama efektiivset, kuid Kreditexi õigusi vähem koormavat abinõu (s.o. ettekirjutuse tegemist). Teisisõnu on Finantsinspektsioon valinud Kreditexi suhtes kõige intensiivsema meetme ning ära võtnud Kreditexilt tegutsemisõiguse olukorras, kus avalik huvi ei saaks Kreditexi tegutsemise tulemusel kahjustada. Kreditex on seisukohal, et sellise otsuse tegemisega ei ole Finantsinspektsioon järginud seaduse (KAVS) eesmärki ega avalikke huve. Avalikkuse huve ei järgi olukord, kus Finantsinspektsioon võtab seaduse nõudeid täitvalt krediidiandjalt eeldustel põhinevatel argumentidel ja tõendamata asjaoludel ära tegutsemisloa. Kuivõrd krediidiandja tegutsemisloa kehtetuks tunnistamine tähendab intensiivset põhiõiguse riivet,12 siis seda riivet peaksid õigustama mõjuvad põhjused. Käesoleval juhul puuduvad niivõrd intensiivset riivet õigustavad põhjused. Kreditexi tegutsemisõiguse äravõtmisega saavutatav väidetav kasu (avalikele huvidele ja finantssektori klientidele ja investoritele) ei kaalu üles ettevõtlusvabaduse riivest tingitud kahju ehk krediidiandjana tegutsemise õiguse kaotust.
B.II. Finantsinspektsiooni otsus ei ole formaalselt õiguspärane
─ Ärakuulamisõiguse rikkumine
64. Haldusakt on formaalselt õiguspärane, kui selle andmisel on kinni peetud pädevus-, menetlus- ja vorminõuetest. HMS reguleerib menetlusosalise õiguseid ja kohustusi, mh sätestab HMS ka menetlusosalise (HMS § 11 lg 1 p 1) õiguse olla haldusmenetluses ära kuulatud. HMS § 40 lg-st 1 tuleneb, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Käesoleval juhul on Finantsinspektsioon rikkunud Kreditexi ärakuulamisõigust.
65. Finantsinspektsiooni esitas Finantsinspektsiooni otsuse projekti Kreditexile 17.10.2023. Vastavalt 17.10.2023 otsuse projekti edastamise kirjale andis Finantsinspektsioon Kreditexile aega kuni 25.10.2023 kell 10:00 oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks Finantsinspektsioonile. Kreditexi taotlusel pikendas Finantsinspektsioon otsuse projektile vastamise tähtaega ühe päeva võrra kuni 26.10.2023 kell 10:00. Sisuliselt andis Finantsinspektsioon Kreditexile kaheksa päeva arvamuse kujundamiseks ja vormistamiseks enda tegevuse aluseks oleva tegevusloa osas. Niivõrd lühike tähtaeg otsuse projekti osas (arvestades selle tagajärgi) seisukohtade kujundamiseks ja tõendite kogumiseks ning esitamiseks ei ole põhjendatud.
66. Riigikohtu varasema praktika kohaselt eeldab ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused.13 Ärakuulamisõiguse tähtsust rõhutades on Riigikohus osutanud ka Euroopa Liidu õigusele, mille kohaselt tunnustatakse õigust heale haldusele, sh ärakuulamisõigust, ning mis on Euroopa Kohtu arvates Euroopa Liidu üldine õiguspõhimõte. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide (st käesoleva otsuse projekti) suhtes.14 Otsuse projekt on suuremahuline (22 lehekülge) ning sisaldab Finantsinspektsiooni mitmetahulisi põhjendusi krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Otsuse projekt sisaldab erinevaid ebaõigeid väiteid, mida Kreditexil on tulnud ümber lükata ja mille ümberlükkamiseks on Kreditex pidanud koguma erinevaid tõendeid. Kaheksa päeva jooksul õiguslike põhjenduste ja õigete faktiliste asjaoludega seisukoha koostamine on objektiivselt aeganõudev tegevus. Seega ei saa Kreditexile antud kaheksa päeva pikkust vastamistähtaega pidada mõistlikuks. Finantsinspektsioon on rikkunud Kreditexi ärakuulamisõigust, mistõttu on koormav haldusakt (st otsuse projekt) formaalselt õigusvastane (HMS § 40 lg 1).
67. Ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste (nagu käesoleva otsuse) puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest15 nagu praegu, kus Finantsinspektsiooni otsus puudutab Kreditexi tegevusala aluseks oleva krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Seega on Finantsinspektsioon teinud haldusmenetluses olulise menetlusvea. Tulenevalt Kreditexi ärakuulamisõiguse rikkumisest, on Finantsinspektsioon ühtlasi rikkunud Kreditexi õigust õiguspärasele menetlusele.
68. Arvestades, et Finantsinspektsioon on teinud kaalutlusvea (HMS § 4 lg 2) ja ebaõigesti otsustanud Kreditexi krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada (vt ülal peatükid A ja B.I.), siis võib Kreditexi ärakuulamisõiguse rikkumine Finantsinspektsiooni järeldusi mõjutada,16 kui Finantsinspektsioon otsustab otsuse projektile tuginedes Kreditexi krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada. On võimalik, et Kreditexile antud lühikese vastamistähtaja jooksul on jäänud mõned olulised asjaolud või tõendid käesolevas avalduses Finantsinspektsioonile esitamata, mis võinuks Finantsinspektsiooni lõplikku negatiivset otsust mõjutada.
─ Uurimiskohustuse rikkumine
69. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud (st nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad asjaolud) ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Uurimispõhimõte on haldusmenetluses üks kesksemaid põhimõtteid. Finantsinspektsioon on rikkunud olulisel määral uurimispõhimõtet jättes välja selgitamata otsuse projekti aluseks olevad olulised asjaolud, mis on tinginud otsuse tunnistada Kreditexi krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusluba kehtetuks.
70. Nagu ülal selgitatud (vt peatükk A) on Finantsinspektsioon otsuse projektis tuginenud üksikutele näidetele. Finantsinspektsioon on vastavate üksikute näidete põhjal teinud ekslikke, kontekstiväliseid ja kaugeleulatuvaid järeldusi. Näiteks on Finantsinspektsioon otsuse projekti punktis 3.1.7.1.1. viidanud, et „juhatuse liikme lepingu sisulised läbirääkimised toimuvad Alexey K juhtimisel,“ kuid Finantsinspektsiooni vastavatest põhjendustest ega nimetatud punktis asuvast kirjavahetusest ei nähtu, et Alexey K oleks otsustanud juhatuse liikmete lepingute olulisi tingimusi või juhatusse nimetatavaid isikuid. Samuti on Finantsinspektsioon otsuse projekti punktis 3.1.7.2.2 (IV) väitnud, et „Alexey K tegutseb äratuntavalt Kreditexi faktilise juhina“ ning, et „Alexey K on kursis kõikide Kreditexi puudutavate jooksvate kohtuvaidlustega /.../“. Asjaolu, et kohtuvaidluste hulka kuuluvad vanemad vaidlused ajast, mil Alexey K oli Kreditexi juhatuse liige, ning, et ta teab kohtuvaidlustest paratamatult rohkem, kui teised Kreditexi töötajad, ei saa Alexey K-le ette heita. Veel vähem saab selliste asjaolude pinnalt järeldada, et Alexey K tegutseb Kreditexi faktilise juhina. Muuhulgas ei tõenda sellist järeldust Finantsinspektsiooni poolt esile toonud Alexey K ja Kreditexi juhatuse liikme Konstantin Esolaineni 09.06.2022 kirjavahetuse Kreditexi jooksvate kohtuasjade kohta – Konstantin Esolainen pöördus Alexey K poole seepärast, et Alexey K-l on ettevõttes kõige parem ülevaade varasematest kohtuasjadest. Sellisest kirjavahetusest ei saa järeldada, et Alexey K tegutseb Kreditexi faktilise juhina.
71. Lisaks sellele, et otsuse projekt põhineb peamiselt üksikutel näidetel ja üksikjuhtumitel, ei ole Finantsinspektsioon tuvastanud, et Kreditexile etteheidetav tegevus oleks aset leidnud järjepidevalt ja süstemaatiliselt. Finantsinspektsioon on Alexey K-le otsuse projektis läbivalt ette heitnud asjaolu, et Alexey K näol on sisuliselt tegemist varijuhiga, kes omab väga olulist rolli ettevõtte juhtimisel. Nagu ülal selgitatud, ei nõustu Kreditex sellise käsitlusega (vt peatükk A). KAVS-i mõistes tähendab juhina tegutsemine juhatuse liikmena tegutsemist. See eeldab täisajaga töökohta ettevõtte igapäevasel juhtimisel. Olukorras, kus Alexey K tõepoolest juhiks varjatult Kreditexi, siis peaks see nähtuma järjepidevalt ja süstemaatiliselt ettevõtte igapäevasest tegevusest (sh kirjavahetusest). Finantsinspektsioon on seevastu otsuse projektis esile toonud üksnes üksikud kontekstivälised näited seitsmeaastasest perioodist, mis ei tõenda veenvalt, et Alexey K on tegelikult osalenud igapäevaselt ettevõtte juhtimises. Seda kummutavad mh käesolevas dokumendis esitatud vastupidised näited (nt kus otsustamine on Kreditexi juhatuse ja nõukogu pädevuses sõltumata Alexey K-st). Taolistele tõenditele pidi Finantsinspektsioonil olema ligipääs, kuid millega on jäetud arvestamata.
72. Kreditexi hinnangul oleks Finantsinspektsioon pidanud enne koormava haldusakti (st otsuse projekti) väljastamist kindlaks tegema, et Kreditexile etteheidetavad rikkumised on toimunud pikaajaliselt. Kuivõrd Finantsinspektsioon taolisi asjaolusid pole kindlaks teinud ega selle tõendamiseks tõendeid kogunud, on Finantsinspektsioon rikkunud uurimiskohustust. Seadus ei nõua, et haldusorgan peaks kaalutlusotsuse tegemisel rakendama omal initsiatiivil uurimisprintsiipi kõigi asjaolude suhtes, mis krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seonduvad. Küll aga tuleb haldusorganil rakendada uurimispõhimõtet asjaolude suhtes, millele haldusorgan otsust tehes tugineb ning mis on haldusmenetluse asjaolusid arvestades vältimatud. Uurimispõhimõttega kooskõlas olevaks ei saa pidada olukorda, kus Finantsinspektsioon isegi ei püüa välja selgitada konkreetseid asjaolusid ja tõendeid olukorras, kus ta teeb väidetavatele asjaoludele tuginedes Kreditexi jaoks ebasoodsa otsuse.
73. Uurimispõhimõtte kasutamine aitab haldusorganit mh oluliste asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel vältida puudulikust teabest tulenevat väära otsuse tegemise riski. Haldusorgani uurimisprintsiibi üks eesmärkidest ongi mh tagada, et olulised asjaolud ei jääks haldusmenetluses välja selgitamata. Arvestades ülaltoodud näiteid (vt peatükk A), on Finantsinspektsioon uurimiskohustuse rikkumise tõttu tuginenud puudulikule teabele ja teinud ebaõige otsuse. Uurimispõhimõte ei ole piiramatu, asjaolude kontrollimise vajadus peab tulenema põhjendatud kahtlusest17 või vajadusest. PS § 3 lg-st 1 lähtudes peab iga haldusorgan oma tegevuses veenduma, et esinevad tema poolt kohaldatavate õigusnormide eeldusena sätestatud asjaolud,18 st KAVS § 18 lõikes 2 punktides 2, 3 ja 7 sätestatud asjaolud. Seda põhimõtet rõhutab ka HMS §-s 6 sõnastatud uurimispõhimõte.
74. Olgugi et uurimispõhimõtte alusel tuleb haldusorganil koguda ja hinnata tõendeid, ning haldusorganil on kaalutlusõigus, kas ja milliseid tõendeid koguda, siis sellise kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb haldusorganil arvestada, et uurimispõhimõtte rikkumine (st kaalutlusõiguse teostamata jätmine tõendite kogumisel) võib omakorda kaasa tuua minetused haldusakti (st otsuse) sisulises õiguspärasuses. Kui haldusorgan jätab asjas välja selgitamata olulise tähendusega asjaolud, millele ta haldusakti andmisel tugineb, siis pole tal võimalik jõuda õiguspärase ja otstarbekohase otsuseni. Tulenevalt asjaolust, et Finantsinspektsioon on menetlusnõudeid rikkunud ning jätnud rakendamata uurimispõhimõtte, on selge, et vastav rikkumine omas mõju sisulisele otsustamisele ja otsuse projekti resolutsioonile.
75. Eeltoodust tulenevalt ei ole Finantsinspektsiooni otsuse projekt materiaalselt ega formaalselt õiguspärane.

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Konstantin Esolainen
AB Kreditex AS



1 Kättesaadav: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10650375.
2 Vt Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suunised juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta (EBA/GL/2012/06) p 15.1.
3 Riigikohtu Üldkogu 12.07.2012.a otsus nr 3-4-1-6-12, p-d 179–180.
4 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne (EV PS komm vlj). Iuridicum SA 2020. PS § 11 komm 32.
5 EV PS komm vlj – PS § 11 komm 32.
6 Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2002.a otsus nr 3-3-1-32-02, p 21.
7 EV PS komm vlj – PS § 11 komm 47.
8 Riigikohtu Üldkogu 17.03.2003.a otsus nr 3-1-3-10-02, p 30; Riigikohtu Üldkogu 03.01.2008.a otsus nr 3-3-1-101-06, p 27.
9 Riigikohtu Üldkogu 03.01.2008.a otsus nr 3-3-1-101-06, p 27.
10 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.03.2001.a otsus nr 3-4-1-2-01, p 17.
11 EV PS komm vlj – PS § 11 komm 51.
12 Ettevõtlusvabaduse definitsioon tuleneb PS §-st 31. Ettevõtlusvabadust tuleb pidada lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguseks. EV PS komm vlj – PS § 11 komm 8.
13 Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2004. a otsus nr 3-3-1-82-03, p 17.
14 Riigikohtu halduskolleegiumi 10.12.2010. a otsus nr 3-3-1-72-10, p 17.
15 Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.2003. a otsus nr 3-3-1-74-03, p 25 ja 25.11.2003. a otsus nr 3-3-1-70-03, p 19.
16 Vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 26.05.2013. a otsus nr 3-17-2013, p 19.
17 Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019. a otsus nr 3-17-1110/84, p 23.
18 Riigikohtu Üldkogu 19.10.2020. a otsus nr 3-18-1672/38, p 33.