Ühisraha OÜ arvamus

Lp Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon
info@fi.ee

26 .10.2023
DNo:C458

ARVAMUS

Kellele	Finantsinspektsioon registrikood: 74000174 aadress : Sakala 4, 15030 Tallinn
Kellelt	Ühisraha OÜ registrikood: 11948363 aadress : Vambola 6, 10114 Tallinn
Teema	Ühisraha OÜ arvamus Finantsinspektsiooni 17.10.2023 juhatuse otsuse projekti nr 4.2 1.13/5832 osas

ASJAOLUD
1.	Finantsinspektsioon esitas Finantsinspektsiooni 17.10.2023 juhatuse otsuse projekti nr 4.2 1.13/5832 („otsuse projekt”) Ühisraha OÜ-le („Ühisraha”) 17.10.2023. Otsuse projekt puudutab Ühisraha krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist.
2.	Finantsinspektsioon palus Ühisrahal esitada arvamus ja võimalikud vastuväited otsuse projekti osas Finantsinspektsioonile kirjalikult esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 25.10.2023 kell 10:00. Finantsinspektsioon pikendas Ühisraha taotlusel otsuse projektile vastamise tähtaega ühe päeva võrra kuni 26.10.2023 kell 10:00. Käesolevaga esitab Ühisraha Finantsinspektsioonile oma arvamuse.
ARVAMUSE PÕHJENDUSED
3.	Finantsinspektsiooni hinnangul, tuginedes KAVS § 18 lõike 2 punktidele 2, 3 ja 7, tuleb Ühisraha krediidivahendaja tegevusluba tunnistada kehtetuks. Arvestades etteheidete sisu ja selle ulatust Ühisraha juhtimismudelile ja organisatsioonile, ei ole Finantsinspektsiooni arvates võimalik sedalaadi etteheiteid lahendada ettekirjutuse tegemisega. Ühisraha vaidleb Finantsinspektsiooni seisukohtadele vastu.
A.	ÜHISRAHA EI OLE RIKKUNUD KAVS § 18 LÕIGE 2 PUNKTE 2, 3 JA 7
4.	Finantsinspektsiooni juhatuse otsuse projekt näeb ette Ühisraha OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistamist KAVS § 18 lg 2 punktide 2, 3 ja 7 alusel. Sisuline etteheide seisneb selles, et Ühisraha tegevusloa menetluses antud kinnitused ei ole õiged, kuna Ühisrahal on Alexey Kiprushenkov’i („Alexey K”) näol sisuliselt varijuht, kes omab väga olulist rolli ettevõtte juhtimisel. Sellisest asjaolust ei ole Finantsinspektsiooni nõuetekohaselt teavitatud ja see on vastuolus varasemalt antud kinnitustega.
A.I.	Ühisraha ei ole esitanud Finantsinspektsioonile valeandmeid Ühisraha juhi kohta (KAVS § 18 lg 2 p 2)
5.	Finantsinspektsiooni viidatud 21.03.2016 ja 01.04.2016 kavatsused ja 13.06.2016 ja 19.07.2016 kinnitused ei ole esitatud Ühisraha poolt ega Ühisraha nimel. Alates 25.08.2015 on Ühisraha juhatuse liikmeks olnud Jekaterina Rozenštrauch („Jekaterina R”), kes omab ainsana Ühisraha seadusjärgset esindusõigust. Ühisraha varasemate või seniste omanike poolt esitatud teavet ja kinnitusi ei saa omistada Ühisrahale. Vastav teave ja kinnitused on esitatud Finantsinspektsioonile omanike poolt, nimel ja huvides. Selliselt ei ole Ühisraha Finantsinspektsioonile otsuse projektis viidatuga seoses teavet esitanud ega kinnitanud, mistõttu ei saa Ühisrahale ette heita ka valeandmete esitamist.
6.	Eelnevale vaatamata, Ühisraha le teadaolevalt viidi 21.03.2016 ja 01.04.2016 kavatsustes välja toodud muudatused Ühisraha juhtimis ja omandistruktuuris vastavalt kirjeldatule ellu, st Alexey K loovutas seonduvate ettevõtete osalused ja väljus Ühisraha juhtimisfunktsioonist.
7.	Eelnevaga seoses antud hilisemad kinnitused (13.06.2016 ja 19.07.2016 kinnitused) on Ühisrahale teadaolevalt tänaseni tõesed ja kehtivad: a) Alexey K-l puuduvad mistahes omandisuhted Ühisrahaga, sh ei eksisteeri Ühisrahale teadaolevalt kokkuleppeid, mis annaks tal õiguse osaleda või sekkuda Ühisraha juhtimisse. b) Alexey K ei ole asunud tegutsema ühelgi finantsjärelevalve alla kuuluval ametipositsioonil.
8.	Alexey K on tegutsenud Ühisrahas: a) Alates 29.06.2018 töövõtulepingu alusel majandustegevuse nõustajana, sh (mittetäielik loetelu): (i) arenguvajaduste kaardistamise ja vajalike arendustegevuste nõustamine; (ii) turundusplaani koostamise ja elluviimise nõustamine; (iii) finantsjuhtimise alane nõustamine; (iv) protsesside optimeerimise nõustamine; (v) IT alane nõustamine; (vi) osalemine vastavalt vajadusele ja võimalusele nõustatavaid teemasid puudutavatel koosolekutel. Lepingu preambula punkti I kohaselt osutas Alexey K teenuseid nii Ühisrahale kui ka AB Kreditex AS-ile („Kreditex”). Sealjuures omasid Ühisraha ja Kreditex nii eraldi kui ka ühiselt õigust anda Alexey K-le vajadusel töövõtulepingu täitmise käigus täiendavaid ja/või täpsustavaid juhiseid teenuste osutamise kohta (töövõtulepingu p 2.6.2). b) Alates 03.08.2020 töölepingu (seoses töölepingu sõlmimisega lõppes töövõtuleping) alusel Kreditexi finantsdirektori ametikohal. Töölepingu p 3.4 kohaselt täidab Alexey K ka Ühisraha tööülesandeid Kreditexi ja Ühisraha juhi / volitatud isiku korraldusel. Vastavalt töölepingu punktile 3.9.1 jäid Alexey K tööülesanded samaks, mis töövõtulepingu alusel (st majandustegevuse nõustamine). Samas on Alexey K kohustatud töölepingu punkti 3.7 kohaselt täitma ka uusi ametijuhendi järgseid kohustusi ulatuses, mis ei ole vastuolus töölepingu tingimustega ega kehtiva seadusandlusega.
9.	Selgitus eks, Ühisraha OÜ kuulub Kreditexiga sama omaniku (Mainex Holding OÜ) kontrolli alla, moodustades ühe ettevõtjate grupi. Vastavalt jagavad organisatsioonid teatud osas ressursse ja Kreditex osutab grupisiseselt Ühisrahale teatud teenuseid, sh finantsdirektori ja majandustegevuse nõustamise funktsioon. Vastavalt tuleb Alexey K-d käsitleda (sõltumata asjaolust, et töölepingu pooleks on üksnes Kreditex) ka kui Ühisraha finants direktorit ja majandustegevuse nõustajat.
10.	Sealjuures on Alexey K tööülesandeid vastutusvaldk onnad ning faktiline tegutse mine Ühisraha finantsdirektorina kooskõlas finantsjuhtidelt/finantsdirektoritelt/pearaamatupidajatelt kutsestandardite ja/või praktika alusel eeldatavaga. Näiteks Kutsekoja Kutsestandardite kohaselt kohaselt¹ on hõlmatud juhtivraamatupidaja, tase 7 (üheks enamlevinud ametinimetuseks sh finantsjuht) kutsekirjeldusest tulenev ate kompetentsusnõuetega järgmine: a) tegelemine finants-, juhtimis- ja maksuarvestusega, finantsaruannete analüüsiga, kulu- ja eelarvestusega ning audiitorkontrolliga; b) põhilised tööülesanded on raamatupidamise töö planeerimine, juhtimine ja järelevalve teostamine, struktuuriüksuse esindamine suhetes organisatsiooni siseste ja väliste osapooltega; eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamine ja koostamine; finantstegevuse analüüs ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine; c) võime vastu võtta õigeid rahandusalaseid otsuseid ja oskus maandada finantsriske; d) töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning nõuab koostööd meeskonna/grupi teiste liikmetega ja vastutab alluvate töö eest.
11.	Töövõtulepingu sõlmimisest või töölepingu alusel finantsdirektorina töötamisest KAVS-i kohaselt Finantsinspektsioonile teavitama ei pea. Samas, Ühisrahale arusaadavalt on Finantsinspektsioonile punktis 8 kirjeldatu ka varasemalt teada olnud ning konkreetseid etteheiteid ega vastuväiteid ei ole Finantsinspektsioon selle osas varem esitanud.
12.	Arvestades Alexey K vastutusvaldkondi ning tööülesandeid Ühisrahas, ei kvalifitseeru Alexey K tegutsemine KAVS-i tähenduses krediidivahendaja juhina tegutsemisena, st Alexey K ei tegutse finantsjärelevalve alla kuuluval ametipositsioonil: a) KAVS § 12 lg 1 p 3 kohaselt loetakse krediidivahendaja juhiks juhatuse või nõukogu liiget. b) KAVS § 39 lg 1 näeb ette, et krediidivahendaja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kellel on krediidivahendaja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. KAVS § 40 lg 2 seob vajalike teadmiste, oskuste ja kogemustena järgmise: (i) pakutavate krediidilepingute ja osutatavate teenuste tundmine; (ii) krediidilepingute ettevalmistamine ja sõlmimine, sealhulgas tarbija krediidivõimelisuse hindamine, ning krediidilepingu täitmise tingimused, samuti tarbijakrediidi pakkumisele kohaldatavad tingimused; (iii) krediidi vahendamise ja nõustamisteenuse osutamise tingimused; (iv) kui seoses krediidi andmise või krediidi vahendamisega osutatakse tarbijale muud teenust, eelkõige kinnisvara hindamist, siis selle teenuse osutamise tingimused; ning (v) kinnisvara hindamise nõuded ja kinnisvaraga tehingute tegemise tingimused, kui antakse või vahendatakse elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti. Täpsemad nõuded juhtide teadmistele, oskustele ja kogemustele on kehtestatud rahandusministri 18.11.2016 määrusega nr 52 „Nõuded krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ning kogemustele“. c) Eelnev piiritleb krediidivahendaja juhtide kollektiivse pädevuse ja vastutuse – arvestades nõudeid erialastele teadmistele, oskustele ning kogemustele, võib eeldada, et krediidivahendaja juhtidelt eeldatakse ka vastavatele teadmistele, oskustele ning kogemustele tuginedes vastavate teemade ja tegevuste eest vastutamist. Eelkõige hõlmab eelnev krediidivahendaja poolt vahendatavaid krediiditooteid ja -teenuseid, krediidilepinguid ja nende sõlmimist, krediidivõime hindamist, nõustamisteenuste ja muude krediidiga seotud teenuste osutamist. Kokkuvõtvalt, krediidivahendaja juhtide pädevusse kuuluvad seaduse kohaselt eelkõige klientide suunalised tegevused seoses krediidi vahendamisega. Sealjuures rahandusministri määruse § 2 lg 2 kohaselt määrab krediidivahendaja kas ja mis tasemel on vastavad teadmised, oskused ja kogemused igal ametikohal vajalikud, võttes arvesse ametikoha eripära. d) Lisaks krediidivahendajate spetsiifilistele nõuetele on krediidivahendaja juhtide pädevust ja vastutust sisustatud äriseadustiku juhtorganite üldregulatsioonis. Vastavalt ÄS § 180 vastutab juhatus krediidivahendaja juhtimise ja esindamise eest. Ühisraha põhikiri (§ 15) näeb samuti ette Ühisraha esindamise ja igapäevase tegevuse juhtimise (lähtudes osanike poolt kinnitatud strateegiast) ning töötajate igapäevase tegevuse kontrollimise juhatuse poolt. Vastavalt ei täida Alexey K tööülesandeid, mis kuuluks seaduse kohaselt krediidivahendaja juhtide pädevusse ja vastutusalasse. Alexey K ei täida ka tööülesandeid, mis Ühisraha sisemise töökorra kohaselt oleks määratud juhatuse pädevusse. Selliselt ei ole Ühisraha rikkunud KAVS § 18 lg 2 p 2.
13.	Eelnevat ei väära ka Alexey K tegelik roll või siis tegutsemine Ühisrahas. Väidetav varijuht peaks olema isik, kes käitub kui juhatuse liige: omab sisulist kontrolli ühingu sees otsuste tegemise üle ja käitub kui esindaja ühingust väljapoole. Finantsinspek tsiooni poolt viidatud üksikud e-kirjad sisuliselt 7 aasta lõikes sellele ei osuta. Alexey K ei ole täitnud ega täida juhatuse pädevusse kuuluvaid ülesandeid, sh juhtimisfunktsioone ning väljapoole Ühisraha esindusfunktsiooni. Ühisraha juhatus ja osanik tegutsevad sõltumatult Alexey K-st. Alexey K osalemine teatud Ühisraha sisestes otsustusprotsessides ja töökorralduses on seotud ja piiritletud tema rolliga finantsdirektorina ning majandustegevuse nõustajana. Alexey K võib anda enda vastusvaldkondade piires juhtkonnale sisendit, kuid juhatuse tasandil otsuste vastu võtmisel ei osale (otsused võtab juhtkond sõltumatult vastu; Alexey K sisendiga juhatus seotud ei ole). Mitte ükski Finantsinspektsiooni poolt osu tatud e-kiri ei osuta sellele, et Alexey K oleks võtnud või omanud õigust võtta vastu lõplikke otsuseid. Samamoodi ei osale Alexey K osaniku tasandil otsuste vastu võtmisel. Selle kohta ei ole FI esitanud ühtegi tõendit, ja selliseid tõendeid (e-kirjad vms) ei ole: Alexey K võib olla aidanud ettevõtte siseselt viia ellu osaniku otsuseid ja tahet (nt juhatuse liikmetega lepingute sõlmimise ja lõpetamise koordineerimine kooskõlas ÄS § 181 lg 4), kuid ei osale vastavate osaniku otsuste vastuvõtmisel ega võta osaniku pädevusse kuuluvaid otsuseid ise vastu. Eelnev ei saa olla käsitletav KAVS-i tähenduses krediidi vahendaja juhina tegutsemisena.
14.	Samamoodi eeldab krediidivahendaja juhina tegutsemine igapäevast osalemist ettevõtte juhtimisel, st olulist ajalist panust kaasnevate tööülesannete täitmisesse. Valmidus pühendada piisavat aega oma tööülesannete täitmisesse on muuhulgas üks olulistest krit eeriumitest, mida Finantsinspektsioon ise juhtide sobivusmenetluse läbiviimisel hindab.² Arvestades Alexey K muid ettevõtmisi (sh Estonian Business School’is MBA õppekaval õppimine) ja tööülesandeid (sh juhtorganina tegutsemine kuues ettevõttes) ei ole Alexey K-l ka objektiivselt võimalik panustada krediidi vahendaja juhilt eeldatavas mahus aega tööülesannete täitmisesse. Vastavalt ettevõttesisesele Zoho Project aruandlussüsteemile (millised väljavõtted on Finantsinspektsioonil olemas) on näiteks perioodil august-november 2020 kulutanud Alexey K tööülesannete täitmisele Ühisrahas (ja Kreditexis) augustis 61 tundi, septembris 36 tundi, oktoobris 27 tundi ning novembris 56 tundi. See on vähem kui poole koormusega töötamine (pigem isegi veerand koormusega), milline koormus ja panus ei võimalda faktiliselt krediidiandjat juhtida. Finantsinspektsioon on vastava asjaoluga jätnud otsuse projektis arvestamata.
15.	Vastupidine ei nähtu ka Finantsinspektsiooni juhatuse otsuse projektis välja toodud üksikutest näidetest. Finantsinspektsioon on vastavate üksikute näidete põhjal teinud ekslikke, kontekstiväliseid ja kaugeleulatuvaid järeldusi, jättes sealjuures arvesse võtma, et Finantsinspektsioon tugineb üksikutele e-kirjadele kokku 7-aastase perioodi jooksul. Finantsinspektsioon on otsuse projektis tuginenud üksikutele näidetele / üksikjuhtumitele kuid ei ole tuvastanud, et etteheidetav tegevus oleks aset leidnud süste maatiliselt ja pidevalt. Krediidi vahendaja organisatoorsele toimimisele ei saa anda hinnangut, ning veelgi enam ei tohi teha sedavõrd põhivabadusi riivavaid otsuseid, nagu seda on tegevusloa tühistamine, üksikute isolatsioonis käsitletavate e-kirjade pinnalt. Finantsinspektsiooni poolt etteheidetav tegevus Alexey K poolt varjatult krediidivahendaja juhtimine peaks tuginetavate tõendite pinnalt nähtuma sellisel juhul süstemaatiliselt ja igapäevase tegevusena. Seda aga otsuse projektis käsitletud näited ja tõendid kuidagi ei tõenda. Vastupidi, paigutades otsuse projektis käsitletud näited laiemasse konteksti ja arvestades Alexey K ülesandeid ja vastutusvaldkondi finantsdirektorina ning majandustegevuse nõustajana, on selge, et Alexey K tegevus on olnud seotud ja piiritletud tema rolliga finantsdirektorina ning majandustegevuse nõustajana; ning vaatamata Alexey K sisendist, arvamusest või osalemisest konkreetsetes küsimustes oma vastutusvaldkondade ja pädevuse piires, on Ühisraha juhatus ja osanik alati olnud otsuse vastu võtmisel sõltumatud.
─	*Otsuse projekti punkt 3.1.6.1 (Ühisraha juhatuse liikme lepingu sisulised läbirääkimised toimuvad Alexey K algatusel ja juhtimisel)*
16.	Seoses otsuse projekti punktis 3.1.6.1 toodud näitega juhatuse liikme lepingu läbirääkimistest: Finantsinspektsiooni viidatud kirjavahetusest ei nähtu üheselt, et Alexey K oleks otsustanud juhatuse liikmete lepingute olulisi tingimusi või juhatusse nimetatavaid isikuid. Selgitame, et Jekaterina R tegutseb järjepidevalt Ühisraha juhatuse liikmena alates 24.08.2015, mil Ühisraha osanike otsus teda juhatuse liikmeks nimetas. Küll aga selgus 2018. aastal läbiviidud auditi raames, et Jekaterina R-il puudus sel hetkel juhatuse liikme leping, mis sõlmiti 25.09.2019 ning mille osaniku esindaja na allkirjastas Mainex Holding OÜ juhatuse liige Tiiu Tälli. Juhatuse liikme leping nägi mh ette juhatuse liikmele makstava tasu suurenemise kooskõlas keskmise palga kasvuga (kuid mitte rohke m kui 5%) kalendriaastatel 2020 ja 2021. Detsembris 2021 võttis Ühisraha osanik Mainex Holding OÜ vastu otsuse pikendada Jekaterina R-i volitusi kuni 31. detsember 2024. Eelnev on kooskõlas ÄS § 184 lõikega 1. Sellega seoses tõusetus ka vajadus uue juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks, mille sisuline täiendus võrreldes eelmise lepinguga seisnes Jekaterina R-ile Ühisraha arengule suunatud ülesannete täitmise lisandumisega. Vastavalt pöördus Jekaterina R Ühisraha osaniku esindaja Natalja Kiprushenkova („Natalja K”) poole palvega vaadata üle ka tasustamine. Eelnev leidis aset suuliselt kontoris viibides, sest nii Jekaterina R kui ka Natalja K töötavad igapäevaselt kontoris ja vastavalt suhtlevad üldjuhul suuliselt ja koheselt kui tekib vajadus. Seoses tasustamise tingimusega viitas Natalja K vajadusele kooskõlastada muudatus ka finantsdirektori Alexey K-ga - st tema on pädev andma sisendit selles osas, mis võiks olla põhjendatud tasustamise ja boonussüsteemi tase ( Ühisraha kulu perspektiivist). Eelnevale vaatamata pikendas Jekaterina R-i volitusi juhatuse liikmena osanik ja tasustamise tingimused määras osanik. Alexey K roll piirdus lisaks piiratud osas tasustamise suhtes sisendi andmisele üksnes osaniku otsuse ja tahte praktilise elluviimisega, sh lepingu koostamisega ning mõlema poole poolt allkirjastamise korraldamisega. Volituste pikendamise ega lõplike tingimuste otsustamises Alexey K ei osalenud.
17.	Siinjuures on veel oluline selgitada, et kui Natalja K viibib igapäevaselt kontoris, siis Alexey K viibib viimased 2-3 aastat valdava osa ajast Eestis väljapool (mh seoses oma teise ettevõtmiste ja ülesannetega) ning vastavalt leiab temaga suhtlus aset e-kirjade teel. Seetõttu ei vasta igal juhul tegelikkusele pelgalt kirjavahetuse põhjal jääda võiv mulje Alexey K rollist, osalusest ja tähtsusest vastavates protsessides.
18.	Seoses otsuse projekti punktis 3.1.6.1 toodud näitega juhatuse liikme lisatasudest: 11.07.2022 kirjavahetusest ei nähtu üheselt, et Alexey K l on otsustav roll Ühisraha juhatuse liikmetele preemiate määramisel. Selgituseks, juhatuse liikmetele preemiate maksmine on seotud kokkulepitud projektide elluviimisega vastavalt 5-aastasele strateegilisele plaanile (Lisa 1). Finantsinspektsiooni poolt viidatud kirjavahetus seondub strateegilises plaanis viidatud krediitkaartide projekti elluviimisega, mille täitmise eest oli vastutavale juhatuse liikmele Jekaterina R-ile ette nähtud 5000 euro suurune preemia. Vastavalt saatis Jekaterina R 11.07.2022 kirja ettevõtte raamatupidajale preemia väljamaksmiseks (Lisa 2). Kirja koopiasse oli infoks lisatud finantsdirektor Alexey K. Kui lugeda kirjavahetust tervikuna, siis on selge, et Alexey K täpsustas kirjavahetuses üksnes seda, mille eest vastav boonus maksmisele kuulub ning kas tegemist on neto või bruto summaga. Eelneva põhjal ei ole kuidagi võimalik järeldada, et AlexeyK-l on otsustav roll preemiate määramisel ning Finantsinspektsioon ei ole seda ka kuidagi otsuse projektis põhjendanud.
─	Otsuse projekti punkt 3.1.6.2 (Alexey K-l on otsustav roll mitte ainult juhatuse liikme lepingu sõlmimise, vaid ka Ühisraha juhatuse liikmele ülesannete määramisel ja nende täitmise kontrollimisel)
19.	Seoses otsuse projekti punktis 3.1.6.2 toodud väitega, mille kohaselt juhatuse liikmel on aruandluskohustus Alexey K ees Ühisraha selgitab, et Finantsinspektsiooni poolt viidatud näited ja käsitletud kirjavahetus seondub Alexey K poolt finantsdirektori ülesannete täitmisel välja töötatud aruandluste vorme, mille eesmärk oli aidata juhatuse liikmetel analüüsida kulutusi ja parendusi. Mainitud aruannete eesmärk oli kajastada planeeritud parenduste elluviimist ning analüüsida nende potentsiaalset kasu ettevõttele eu rodes väljendatuna. Vastavad vormid olid mõeldud abivahendiks juhtidele (sh juhatuse lii ge ning osakondade juhid), võimaldades neil parenduste mõju põhjalikult hinnata. Vastavate vormide alusel raporteerisid juhid eelkõige üksteisele ja iseendale, tagamaks tõhusam planeerimine ja stiimul rohkem ning paremini teha, kuivõrd nähti üksteise ülesand eid ning nende täitmise protsessi. Eelnev ei tähenda juhatuse liikme aruandlust Alexey K-le ega samamoodi Alexey K poolt ülesannete määramist juhatuse liikmele. Alexey K täitis vastavate aruannete vormide väljatöötamise ja täitmise korraldamisega oma rolli finantsdirektorina vastavalt talle antud ülesannetele ja vastutusele.
20.	Seoses väitega, mille kohaselt Alexey K määrab ja kontrollib juhatuse liikme ülesandeid Finantsinspektsiooni viidatud näited ei tõenda, et Alexey K oleks määranud juhatuse liikmetele ülesandeid. 28.01.2022 kirjast nähtub selgelt, et Alexey K palus Ühisraha ja Kreditexi juhatuse liikmetel omavahel kooskõlastada kuidas lahkuva juhatuse liikme ülesanded omavahel ära jagada. Ülesanded jagasid omavahel Jekaterina R ja Konstantin Esolainen. Alexey K ei ole otsustanud ega määranud juhatuse liikmetele ülesandeid, ning see ei nähtu ka Finantsinspektsiooni viidatud kirjavahetusest.
21.	Mis puudutab 22.02.2022 e-kirjas palutud ülesannete nimekirju ning 22.04.2022, 07.06.2022, 15.06.2022, 25.07.2022 ja 31.05.2022 e-kirju, siis vastav kirjavahetus seondub ülal punktis 19 selgitatud Alexey K poolt väljatöötatud aruannete vormide täitmise korraldamisega vastavalt talle kui finantsdirektorile antud ülesannetele ja vastutusele. Eelnev ei kujuta endast Alexey K poolt juhatuse liikmele ülesannete määramist.
─	*Otsuse projekti punkt 3.1.6.3 ( Alexey K tegutseb äratuntavalt Ühisraha faktilise juhina. Seda mõistavad selliselt ka Ühisraha juht ja kaastöötajad)*
22.	Seoses otsuse projekti punktis 3.1.6.3 viidatud 02.02.2022 kirjavahetusega: Esiteks, mänedžeride meeskond võib hõlmata ka juhte (nn top management laiemas tähenduses (osakonnajuhid, sh finantsdirektor, turundusjuht jms), mitte kitsalt juhte KAVS-i tähenduses ehk juhatuse liikmeid. Eelnevast ei saa üheselt järeldada, et Alexey K peaks ennast Ühisraha faktiliseks juhiks ning igal juhul ei pea selleks Alexey K-d Ühisraha juhatus. Kui uurida Finantsinspektsiooni poolt viidatud 02.02.2022 kirjavahetust (ja teisi sarnaseid kirju, millele Finantsinspektsioonil peaks läbiotsimise tulemusel ligipääs olema, vt (Lisa 3 ja (Lisa 4) on selge, et Alexey K on vastavad kirjad ja kiituse saatnud Ühisraha juhatuse liikme Jekaterina R suunal seoses automaatselt genereeritud müügiaruannete tulemustega. Tegemist on täiesti tavapärase protsessiga, kus ettevõtte finantsdirektor hoiab silma peal ettevõtte majanduslikul käekäigul. Samas ei tõenda vastavad kirjavahetused kuidagi Alexey K aktiivset osalemist Ühisraha müügiprotsessides. Vastupidiselt, Alexey K 01.02.2022 kirjast (Lisa 3) nähtuvad Alexey K täpsustavad küsimused müügiprotsessi kohta, mis viitab, et Alexey K ei ole aktiivselt müügiprotsessidega seotud ja ei tea selle kõiki aspekte.
23.	Seoses väitega, mille kohaselt Alexey K kooskõlastab Ühisraha müügistrateegiat ja teostab kontrolli äriühingu strateegiaga seotud tegevuste üle: Selgitame, et Finantsinspektsiooni viidatud 19.05.2022 e-kiri kujutab endast Jekaterina R poolt juhitud koosoleku protokolli, milles on fikseeritud investorite suunalise müügi protsessi sammud, mis on näidikud ning kes, mida ja millal kontrollib müügi eest vastutavad 2 haldurit (Anna ja Snežana), keda igapäevaselt kontrollib Ühisraha operatsioonide juht (Žanna), omakorda operatsioonide juhti kontrollib juhatuse liige / tegevjuht (Jekaterina R) ning tulemusi kontrollib kord kuus finants direktor (Alexey K). Alexey K on vastavasse müügiprotsessi ja -strateegia tulemuste kontrollimise kaasatud finantsdirektori pädevuse piires. See aga ei tähenda, et Alexey K sekkuks Ühisraha igapäevasesse müügiprotsessi, juhtimisse või otsustamisse ning selliselt tegutseks varjatult Ühisraha juhtimisega.
24.	Seoses väitega, mille kohaselt Alexey K tegeleb Ühisraha töötajate värbamisega, kooskõlastades juhatuse tehtud valikuid ja algatades ise vajalikke värbamisi: Alexey K roll värbamisprotsessis saab eelnevaga seoses olla seotud üksnes äri protsesside ja tulemusliku töö korraldamisega. Sellele viitab ka konkreetselt Finantsinspektsiooni poolt viidatud Alexey K 27.09.2021 e-kirja fookus - st mis on juhatuse liikmete poolt vastavate positsioonide suhtes eeldatav kompetents, vastutus ja töö tasustamise tingimused. Värbamise otsustavad alati, ja otsustasid ka Finantsinspektsiooni poolt esile toodud näi dete puhul, juhatuse liikmed. Finantsinspektsiooni poolt vii tega 15.03.2022 e-kirja-le tehtud järeldus e näol uute töötajate värbamise kooskõlastamisest Alexey K-ga on selgelt tegemist üksiku näite põhjal tehtud liiga kaugele ulatuva ja eksliku järeldusega. Antud juhul selgub kooskõlastamise põhjus finantsdirektoriga 15.03.2022 e-kirja enda sisust: eelarvega ei ole ette nähtud kollektiivi suurendamist. Vastavalt on ka igati loogiline ja põhjendatav, miks Jekaterina R kooskõlastas finantsdirektoriga eelarvevälise uue töötaja värbamise (Ühisraha kulude perspektiivist). Eeltoodud asjaoluga on aga Finantsinspekt sioon otsuse projektis täielikult arvestamata jätnud.
25.	Seoses väitega, mille kohaselt Alexey K kinnitab Ühisraha aastaeelarve: Tegemist on tavapärase protsessiga, kus eelarve koostamises osaleb finantsdirektor (enne kui juhatus esitab selle kinnitamiseks osanike koosolekule). Sõna „kinnitamine” selles kontekstis ei tähenda (ega saa seda selliselt tõlgendada) eelarve vastuvõtmist osanike koosolekul või asemel. Kõik eelarved kinnitab Ühisraha osanike koosolek.
26.	Seoses väitega, mille kohaselt Alexey K annab Ühisraha töötajatele ülesandeid juhatuse liikme kaudu: Ühisraha selgitab, et Finantsinspektsiooni poolt viidatud kirjavahetus seondub Alexey K poolt finantsdirektori ülesannete täitmisel välja töötatud aruandluste vorme. Alexey K täitis vastavate instruktsioonide andmisel oma rolli finantsdirektorina aruannete täitmise korraldamisel vastavalt talle antud ülesannetele ja vastutusele. Eelnev ei tähenda Alexey K poolt Ühisraha töötajatele ülesannete andmist.
─	*Otsuse projekti punkt 3.1.7 ( Ühisraha ja Kreditexi juhtimine ja toimimine on tihedalt seotud)*
27.	Ühisrahale jäävad selgusetuks Finantsinspektsiooni otsuse projekti punktis 3.1.7 tehtud etteheited Ühisraha ja Kreditexi juhtimise ja toimimise tihedatest seostest. Vastavalt ülal selgitatule (vt punkt 9) moodustavad Ühisraha ja Kreditex ühe ettevõtjate grupi ning toimivadki teatud määral organisatoorselt koos, sh jagatakse osaliselt ressursse ja Kreditex osutab Ühisrahale grupisiseselt teatud tugifunktsioone, sh finantsdirektori ja majandustegevuse nõustaja funktsioon. Eelnev on kooskõlas ka Alexey K töölepinguga (ning varasemalt töövõtulepinguga). Vastavalt tuleb Alexey K tegutsemist ka Ühisraha suunal käsitleda kui finantsdirektori ja majandustegevuse nõustaja funktsioonide täitmist. Nii Kreditexi kui ka Ühisraha arvamuses on selgitatud, kuidas Alexey K on mõlema subjekti suhtes tegutsenud oma vastutusvaldkondade ja pädevuste piires ning Ühisraha ja Kreditexi juhatus ed tegutse vad temast sõltumatult. Alexey K-d ei saa seetõttu käsitleda Ühisraha faktilise juhina KAVS-i mõttes.
A.II.	Ühisraha tegevus vastab kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele (KAVS § 18 lg 2 p 3)
28.	Kuivõrd Finantsinspektsioon on sisustanud Ühisraha poolt KAVS § 18 lg 2 p 3 rikkumise läbi ülal käsitletud etteheidete, siis kohalduvad Ühisraha seisukohad ja põhjendused ka vastava rikkumise osas ning Ühisraha hinnangul ei ole KAVS § 18 lg 2 punkti 3 rikutud.
A.III.	Ühisraha ei ole olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut (KAVS § 18 lg 2 p7)
29.	Kuivõrd Finantsinspektsioon on sisustanud Ühisraha poolt KAVS § 18 lg 2 p 7 rikkumise läbi ülal käsitletud etteheidete, siis kohalduvad Ühisraha seisukohad ja põhjendused ka vastava rikkumise osas ning Ühisraha hinnangul ei ole KAVS § 18 lg 2 punkti 7 rikutud. Kuna Alexey K ei kvalifitseeru KAVS-i tähenduses juhiks, ei ole Ühisraha pidanud vastavalt ka Finantsinspektsiooni teavitama ning vastavalt ei saa Ühisrahale ette heita KAVS § 41 rikkumist.
B.	FINANTSINSPEKTSIOONI OTSUS EI OLE MATERIAALSELT EGA FORMAALSELT ÕIGUSPÄRANE
30.	HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusakti materiaalne ja formaalne õiguspärasus). Ühisraha hinnangul ei ole Finantsinspektsiooni otsus materiaalselt ega formaalselt õiguspärane.
B.I.	Finantsinspektsiooni otsus ei ole materiaalselt õiguspärane
31.	Haldusakt on materiaalselt ehk sisuliselt õiguspärane, kui selle andmiseks on olemas õiguslik alus, akt on kooskõlas kehtiva õigusega, otsuse tegemisel pole tehtud kaalutlusvigu ning järgitud on õiguse üldpõhimõtteid, mh õiguspärase ootuse ja võrdse kohtle mise põhimõtet. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). Haldusakt on materiaalselt õiguspärane, kui ta on proportsionaalne. Finantsinspektsiooni otsuse (otsuse projekti kujul) vastavust propo rtsionaalsuse põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata kolmeastmeliselt kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja mõõdukust.
32.	Finantsinspektsiooni otsuse projekti p-de 4.2. ja 4.3. kohaselt on otsuse eesmärgiks kõrvaldada finantsturult krediidivahendaja, kelle organisatsiooniline ülesehitus ja toimimine on vastuolus seadusega ja väärtustega, mille eest Finantsinspektsioon seisab. Laiemalt on Finantsinspektsiooni otsuse eesmärgiks finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamine, süsteemsete riskide vähendamine ning õiguspärase toimimise tagamine, kus finantsjärelevalve subjekte juhivad seaduse nõuetele vastavad isikud ning suhtlus järelevalvega põhineb aususel ja läbipaistvusel. Finantsinspektsiooni hinnangul on otsuse näol tegemist proportsionaalse meetmega loetletud eesmärkide saavutamiseks. Ühisraha hinnangul ei ole Finantsinspektsiooni otsus proportsionaalne.
─	*Otsuse abinõu sobivus*
33.	Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Ühisraha hinnangul ei ole Ühisraha krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine sobiv abinõu otsuse eesmärgi saavutamiseks (otsuse projekti p-d 4.2. ja 4.3.).
34.	Esiteks, Ühisraha ei vasta otsuse eesmärgis nimetatud subjekti tunnustele, seega ei saa otsus olla sobiv abinõu eesmärgi saavutamiseks. Finantsinspektsiooni otsuse eesmärgiks on kõrvaldada finantsturult krediidivahendaja, kelle organisatsiooniline ülesehitus ja toimimine on vastuolus seadusega. Nagu ülal (vt peatükk A) selgitatud, on Ühisraha organisatsiooniline ülesehitus ja toimimine seadusega kooskõlas: (i) Ühisraha ei ole esitanud Finantsinspektsioonile valeandmeid tema juhi kohta ega ole hoidnud Finantsinspektsiooni vales infoväljas (KAVS § 18 lg 2 p 2); (ii) Ühisraha tegevus vastab kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele (KAVS § 18 lg 2 p 3); (iii) Ühisraha ei ole olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut KAVS § 18 lg 2 p 7). Kuivõrd Ühisraha tegevus on kooskõlas seaduses sätestatuga, siis langeb Finantsinspektsiooni poolt nimetatud otsuse eesmärk ära. Finantsinspektsiooni otsuse eesmärgiks ei saa olla kõrvaldada finantsturult krediidivahendaja (Ühisraha), kelle organisatsiooniline ülesehitus ja toimimine on seadusega vastavuses. Tegemist ei oleks ka legitiimse eesmärgiga. Kuna Ühisraha suhtes otsuse vastuvõtmine Finantsinspektsiooni poolt nimetatud otsuse eesmärki ei täidaks, ei saa Ühisraha krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine olla sobiv abinõu. Kuna abinõu ei aita üldse eesmärgi saavutamisele kaasa, on abinõu sobimatu.³ Sellest tulenevalt on asjakohatud otsuse projektis p-des 4.4. - 4.8. nimetatud argumendid, kuna meetme ja eesmärgi saavutamise vahel puudub põhjuslik seos.
35.	Teiseks, otsus ei ole sobiv abinõu, kuna otsusega ei saa tagada finantssektori õiguspärast toimimist ja läbipaistvust. Ühisraha krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei taga seda, et finantssektor muutuks stabiilsemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning, et suureneks toimimise efektiivsus, väheneksid süsteemsed riskid ning oleks tagatud õiguspärane toimimine. Ühe seaduse nõudeid järgiva krediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei aita Finantsinspektsioonil nimetatud eesmärkideni jõuda. Vastupidi, see pärsib Finantsinspektsiooni eesmärgi täitmist ning finantssektori õiguspärase toimimise tagamist.
36.	Kolmandaks, Ühisrahalt tegutsemisõiguse äravõtmine ei kaitse klientide ega teiste krediidi vahendajate huvisid nagu Finantsinspektsioon on püüdnud väita (otsuse projekti p-d 4.9.). Nagu ülaltoodud analüüsist nähtub (vt peatükk A), on Ühisraha käitunud õiguskuulekalt ja kehtivaid õigusakte täites. Ebaõige on Finantsinspektsiooni seisukoht justkui Ühisraha tegevusloa äravõtmise järel saavad avalikkus ja teised reguleeritud turul tegutsevad subjektid selge signaali, et Ühisraha esitatud etteheited viivad tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni regulaatori poolt. Käesoleval juhul saadaks Ühisrahalt tegevusloa äravõtmine ühiskonnale signaali, et pärast läbiotsimist saadud e-kirjavahetuse analüüsi järgselt 7 aasta vältel umbes kümnele e-kirjale tuginedes väidetavalt ühe varijuhi tegutsemine äriühingu juhtimisel (millega Ühisraha ei nõustu, vt ülal peatükk A) toob kaasa mitte väidetava varijuhi eemaldamise äriühingust või muu leebema meetme kohaldamise, vaid äriühingult tegevusloa äravõtmise. Arvestades, et käesoleval ju hul ei ole Alexey K tegutsenud äriühingu varijuhina ega osalenud ühingu sisulises juhtimises, siis on ettevõttele suunatud tegevusloa kehtetuks tunnistamine ebasobiv abinõu. Selliselt tegutsemist ei saa pidada avalikust huvist lähtuv aks (FIS § 3 lg 3). Avalikkuse huvides on olukord, kus Finantsinspektsioon tagab finantsjärelevalve subjektile tegutsemisõiguse olukorras, kus finantsjärelevalve subjekti järgib seaduses ette nähtud kriteeriume.
─	*Otsuse abinõu vajalikkus*
37.	Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Kui abinõu (piirang) ei aita üldse kaasa sellega taotletava eesmärgi saavutamisele, st pole isegi sobiv, siis ei saa see kuidagi olla vajalik.⁴ Nagu ülal punktides 33 - 36 märgitud, ei ole meede sobiv, mis tähendab, et see ei saa ka olla vajalik. Isegi juhul, kui leida, et piirang aitab küll eesmärgile kaasa (millega Ühisraha ei nõustu), kuid on olemas alternatiivne, leebem piirang, mis annab sama tulemuse, siis sellisel juhul ei ole vajalik see konkreetne, st rangem piirang piirang⁵ ehk tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Ühisraha hinnangul ei ole Ühisrahalt tegevusloa kehtetuks tunnistamine vajalik otsuse eesmärgi saavutamiseks (otsuse projekti p d 4.2. ja 4.3.).
38.	Kuivõrd Finantsinspektsioon on otsuse abinõu vajalikkuse põhjendamisel (otsuse projekti p-d 4.12 - 4.13) tuginenud sisuliselt sellele, et (a) Ühisraha juhib faktiliselt Alexey K ja, et (b) Ühisraha on Finantsinspektsiooni usaldust kuritarvitanud, millele on Ühisraha ülal põhjalikult vastu vaielnud, siis ei hakka Ühisraha oma seisukohti kordama, vaid põhjendab üksnes, miks ei olnud valitud otsuse abinõu vajalik.
39.	Esiteks ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamine vajalik, kuna Ühisraha tegevus ei vasta otsuse eesmärgile, (a) mille kohaselt on vaja finantsturult kõrvaldada krediidivahendaja, kelle organisatsiooniline ülesehitus ja toimimine on vastuolus seadusega (vt ka ülal p 34) ning (b) mille kohaselt peaks tegevusloa äravõtmine aitama tagada finantssektori õiguspärast toimimist ja läbipaistvust (vt ka ülal p 35).
40.	Teiseks kui öelda, et otsusega on võimalik saavutada Finantsinspektsiooni eesmärke (otsuse projekti p 4.2. ja 4.3.) - siis ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamine vajalik, kuna eesmärki on võimalik saavutada Ühisraha vähem koormava abinõuga, s.t. ettekirjutuse tegemisega. KAVS § 18 lõike 4 kohaselt teeb Finantsinspektsioon enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist krediidiandjale või vahendajale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui ettekirjutuse tegemine ei ole kõiki asjaolusid arvestades võimalik. Ühisraha hinnangul oleks ettekirjutuse tegemine olnud Ühisraha vähem koormav, kuid sama efektiivne abin õu võrreldes tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.
41.	Finantsinspektsioon on vääralt väitnud, et ettekirjutuse tegemine polnud võimalik tulenevalt asjaolust, et Ühisraha juhib faktiliselt Alexey K ning, et „ettekirjutuse tegemine juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei annaks tulemust, sest see ei muuda tegelikku olukorda ning Alexey K jääks tõenäoliselt edasi Ühisraha varjatult juhtima nagu ta pikaajaliselt seda ka teinud on, seda hoolimata varasemalt antud kin nitustest ja loodud ekslikust kujutelmast Ühisraha juhtimismudelist.“ (otsuse projekt 4.12). Finantsin spektsiooni põhjendused põhinevad eeldusel, et ettekirjutuse tegemine ei annaks tulemust ning, et Alexey K jääks tõenäoliselt edasi Ühisraha varjatult juhtima. Finantsinspektsioon ei ole oma seisukohta ammendavalt põhjendanud. KAVS § 42 lg 1 näeb ette Finantsinspektsiooni õiguse ettekirjutusega nõuda krediidiandja või vahendaja juhi tagasikutsumist, muuhulgas juhul, kui isik (Alexey K) ei vast a KAVS-s juhile kehtestatud nõuetele (KAVS § 42 lg 1 p 1; juhile esitatavad nõuded KAVS § 39). Samas, kuna käesoleval juhul ei ole Alexey K juhatuse liikmeks nimetatud, siis seetõttu ei oleks saanud Finantsinspektsioon ettekirjutusega nõuda ka tema tagasikutsumist; küll aga oleks Finantsinspektsioon saanud KAVS § 91 lg 1 p 8 alusel ettekirjutusega nõuda Alexey K töölt kõrvaldamist. Isegi kui jaatada Alexey K tegutsemist faktiliselt Ühisraha juhina (millega Ühisraha ei nõustu), siis ei saa igal juhul rääkida Finantsinspektsiooni teadlikust eksitamisest või valeandmete esitamisest nagu nähtub käesolevast dokumendist, ei ole Ühisraha veendumusel Alexey K näol tegemist juhiga KAVS i tähenduses. Selliselt ei saanud Ühisraha ka teadlikult Finantsinspektsiooni eksitusse viia või valeandmeid esitada. Vastavalt ei saa rääkida usalduse kahjustamisest, mis Finantsinspektsiooni hinnangul õigustab tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Finantsinspektsioon peaks otsuse projektis ette nähtud meetme asemel valima alternatiivse, vähem koormava meetmena, ettekirjutuse tegemise.
42.	Igal juhul oli Finantsinspektsioonil praegusel juhul võimalik kasutada seadusest tulenevat Ühisraha vähem koormavat meedet ehk ettekirjutuse tegemist Alexey K eemaldamiseks Ühisraha tegevusest. Seadus võimaldab Finantsinspektsioonil ettekirjutuse tegemist KAVS § 90 alusel, KAVS § 91 näeb ette Finantsinspektsiooni konkreetsed õigused ettekirjutuse tegemiseks. KAVS § 91 lg 1 p 8 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda krediidiandja või vahendaja töötaja töölt kõrvaldamist. Finantsinspektsioonil oleks olnud võimalik teha ettekirjutus Ühisraha juhatusele Alexey K töölt kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse saamise järel pidanuks Ühisraha juhatus pärast ettekirjutuse teatavakstegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma (KAVS § 90 lg 2). Seega oleks Ühisraha juhatus taolisele ettekirjutusele kiirelt reageerinud ning Alexey K keda Finantsinspektsioon on süüdistanud liigses juhtimisrollis töölt kõrvaldanud. Selle tulemusena poleks Alexey K enam olnud seotud Ühisraha tegevusega.
43.	Samuti ei takistanud seadus Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel tagasi kutsumast ettevõtte tegelikke juhatuse liikmeid ja nõukogu liikmeid KAVS § 91 lg 1 p 6 ja KAVS § 42 alusel. Pole põhjust arvata, et ettekirjutuse tegemine kas (a) Alexey K ga seon duvalt või (b) ettevõtte tegelike juhatuse liikmetega või nõukogu liikmetega seonduvalt või (c) mõlemal juhul poleks toonud soovitud tagajärge, s.o. sama efektiivset tagajärge nagu tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Ettekirjutuse tegemise järel Alexey K töölt kõrvaldamiseks oleks Alexey K Ühisraha tegevusest eemaldatud. Teisisõnu poleks Alexey K sellise ettekirjutuse tagajärjel enam saanud sekkuda Ühisraha juhtimistasandisse. Just juhtimistasandisse sekkumist ja väidetava juhina tegutsemist on Finantsinspektsioon läbivalt Alexey K-le ette heitnud. Juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete juhi positsioonilt tagasikutsumisega poleks ka nemad saanud enam Ühisraha tegevuses osaleda ega ettevõtet juhtida. Juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete juhi positsioonilt tagasikutsumisega oleks muutunud kogu Ühisraha juhtimistasand ning puudub põhjus eeldada, et see ei oleks toonud kaasa Finantsinspektsiooni poolt soovitud muudatusi ettevõtte juhtimise ja kontrolli teostamisel.
44.	Arvestades, et käesoleval juhul oli võimalik üheselt välja tuua muu sama efektiivset, kuid Ühisraha õigusi vähem koormav abinõu (s.o. ettekirjutus(t)e tegemist), siis ei olnud tegevusloa kehtetuks tunnistamine abinõuna vajalik Finantsinspektsiooni poolt taotletava eesmärgi saavutamiseks. Tuvastatud asjaolusid, Finantsinspektsiooni otsuse eesmärke ning av alikku huvi arvestades oleks Finantsinspektsioon pidanud esmase meetmena tegema Ühisraha juhatusele ettekirjutuse Alexey K töölt kõrvaldamiseks, mis oleks võimaldanud Ühisrahaga seotud etteheidete lahendamiseks sama tõhusat, kuid Ühisraha jaoks vähem koormavamat meedet võrreldes tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. Samuti oleks Finantsinspektsioon saanud paralleelselt või hilisemas etapis (vastavalt vajadusele) teha ettekirjutuse Ühisraha tegelike juhatuse liikmete või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks. Nii üks ettekirjutus eraldi seoses Alexey K-ga kui ka koos teise ettekirjutusega juhatuse liikmetele või nõukogu liikmetele oleksid olnud leebemad, kuid sama tõhusad meetmed võrreldes valitud meetmega.
45.	Väljakujunenud praktika kohaselt peab tegevusloa kehtetuks tunnistamine olema üldjuhul (väidetavale) rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu, kuna see on finantsjärelevalve subjektile kõige koormavam meede. Sellest põhimõttest lähtuvalt on näiteks Riigikohus sedastanud, et kauplemisloa kui ühe haldusloa peatamine saab olla vajalik vaid juhul, kui ei leidu muid vahendeid loa peatamise eesmärgi saavutamiseks. Riigikohus indikeeris haldusorganile, et eesmärki tagada tervisekaitsenõuete täitmine ja kõrvaldada oht tarbijate tervisele oleks ehk alternatiivselt olnud võimalik saavutada näiteks puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega või sellist liiki kaupade müügi keelamisega, mida rikkumine puudutas.⁶ Järelikult olukorras, kus esineb alternatiivne kitsam ja leebem, kuid sama efektiivne abinõu nagu käesoleval juhul tuleks seda abinõud kasutada.
46.	Abinõu mõju avalikule võimule. Kohtupraktika kohaselt tuleb abinõu vajalikkuse hindamisel arvestada ka seda, kuivõrd koormavad on erinevad abinõud kolmandate isikute ja riigi kulutuste suhtes. Avalikult võimult ei saa nõuda alternatiivset vahendit, mille tagajärjeks oleks avaliku võimu talumatult kõrge finantskoormus.⁷ Praegusel juhul ei saa tegevusloa kehtetuks tunnistamist (kui adressaadile kohalduvat kõige raskemat meedet) õigustada kulude kokkuhoiu argumendiga. On selge, et Finantsinspektsiooni poolt läbiviidav riiklik finantsjärelevalve (FIS § 2 lg 1, § 3 lg 1) toob endaga kaasa kulutusi. Kulutuste minimeerimiseks ei saa aga põhjendamatult kehtetuks tunnistada finantsjärelevalve subjektide tegevuslubasid, kui on võimalik valida sama tõhus alternatiivne meede. Olukord, kus finantsjärelevalve subjektidelt võetakse ära tegutsemisõigus kulude kokkuhoiu argumendil, oleks vastuolus seadusega ja abinõu vajalikkuse sisu tähendusega. Ühisraha hinnangul ei oleks ettekirjutuste tegemine (a) Alexey K töölt kõrvaldamiseks ja/või (b) Ühisraha tegelike juhatuse liikmete või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks avaldanud Finantsinspektsioonile olulist mõju. Arvestades, et haldusorgani ettekirjutus kuulub kohesele täitmisele, oleks see Finantsinspektsiooni huve ja eesmärke arvestades avaldanud haldusorganile positiivset efekti. Samuti poleks viidatud ettekirjutused tekitanud ebamõistlikke kulutusi või tekitanud Finantsinspektsioonile tavapärasest suuremat töö ja halduskoormust. Seega olnuks ettekirjutus(ed) Finantsinspektsiooni huvides.
47.	Abinõu mõju kolmandatele isikutele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine avaldab mõju ka kolmandatele isikutele. Kuna tegevusloa kehtetuks tunnistamisega tegevusluba lõpeb (KAVS § 17 lg 1 p 1), siis kaotab Ühisraha õiguse osutada teenust, milleks talle oli antud tegevusluba (KAVS § 17 lg 2). Teenuse osutamise õiguse kaotamise järel muutub sisuliselt võimatuks ettevõtte tegutsemine krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendajana. Seetõttu tuleb Ühisrahal koondada oma senised töötajad, kuna töö tegemisega jätkamine ettevõttes oleks eesmärgitu ja Ühisrahale kahjumlik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei järgi ka Ühisraha klientide huve - tegevusloa kehtetuks tunnistamise järel ei saa kliendid kasutada ühtegi Ühisraha poolt pakutavaid teenuseid, ei saa esitada Ühisrahale mõistlikel tingimustel laenutaotlusi laenu saamiseks ja saada laenu, ei saa paigutada oma rahalisi vahendeid Ühisraha kaudu sõlmitavatesse laenulepingutesse jne. Seega tegutsemisõiguse kaotamisega ei tegutse Ühisraha oma klientide huvides.
48.	Ühisraha hinnangul ei oleks ettekirjutuste tegemine (a) Alexey K töölt kõrvaldamiseks ja/või (b) Ühisraha tegelike juhatuse liikmete või nõukogu liikmete tagasikutsumiseks avaldanud ei Ühisraha töötajatele ega klientidele niivõrd raskeid tagajärgi võrreldes tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. Ettekirjutus(t)e tegemise järel oleks Ühisraha saanud oma tegevust jätkata ning Finantsinspektsiooni otsusest oleks puutumata jäänud nii Ühisraha tavatöötajad (v.a. Alexey K) kui ka Ühisraha kliendid, sest ettekirjut us(t)e objektiivne mõju poleks olnud nii laiaulatuslik võrreldes tegutsemisõiguse äravõtmisega.
─	*Otsuse abinõu mõõdukus*
49.	Kuna Ühisraha hinnangul polnud valitud abinõu vajalik, siis väljakujunenud praktika kohaselt ei ole see ka mõõdukas ja puudub vajadus mõõdukuse kontrollimiseks.⁸ Ühisraha põhjendab abinõu ebamõõdukust siiski lühidalt alljärgnevalt.
50.	Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.⁹ Seejuures kehtib põhimõte, et mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused.¹⁰ Otsustav pole see, kas riive on vähese ulatuse või intensiivsusega, vaid see, kas meetmega saavutatud legitiimne eesmärk (kasu) kaalub üles riivest tingitud kahju. Piirangu eesmärgi tähtsus peaks üldjuhul seonduma avaliku huvi saavutamisega, kasuga, kollektiivse hüve suurenemisega.¹¹
51.	Finantsinspektsiooni hinnangul on kaalukaussidel ühelt poolt Ühisraha õigus krediidivahendajana tegutseda ning vabalt pakkuda KAVS-is sätestatud teenuseid, teiselt poolt avalikkuse ja finantssektori klientide ning investorite ootus õiguspäraselt toimivale stabiilsele ja usaldusväärsele finantsturul (otsuse projekt p 4.14). Ühisraha hinnangul ei kaalu avalik huvi ega finantssektori klientide ja investorite ootus üles Ühisraha huvi tegutseda tegevusloa alusel krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendajana.
52.	Ühisraha ei nõustu, et Ühisraha on õigusaktidest tulenevaid olulisi nõudeid eiranud ja läinud vastuollu seaduse nõuetega, muuhulgas, et Ühisraha organisatsioonis ja juhtimises on olulisi puudujääke, varijuhi olemasolu, valeandmete esitamist ja seaduses sätestatud kohustuste rikkumisi (otsuse p-d 4.16-4.18). Ühisraha on oma seisukohti põhjendanud ülal peatükis A. Arvestades, et Ühisraha on tegutsenud kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega, on asjakohatu Finantsinspektsiooni väide nagu oleks Ühisraha sel moel kahjustanud Eesti Vabariigi finantssektori läbipaistvust, stabiilsust ja usaldusväärsust (otsuse projekt p 4.17). Ühtlasi on väär Finantsinspektsiooni põhjendus, mille kohaselt kaaluvad otsuse eesmärgid üles Ühisraha riivatavad õigused arvestades kõiki tuvastatud asjaolusid, valeandmete esitamist, varijuhi kasutamist, seaduse nõuetele mittevastamist Ühisraha poolt (otsuse p 4.19).
53.	Ühisraha tegevusloa kehtetuks tunnistamine on Ühisraha ebamõistlikult koormav meede. Olukorras, kus Finantsinspektsioon on otsuse projektis teinud üksikute näidete põhjal ekslikke ja kaugeleulatuvaid järeldusi (vt nt ülal p-d 13, 15, 24), mis tegelikult ei tõenda Ühisraha poolt seaduses sätestatud kohustuste rikkumisi, ei saa avalik huvi ega finantssektori klientide ja investorite ootus üles kaaluda Ühisraha huvi tegutseda krediidivahendajana. Käesoleval juhul on Finantsinspektsioon otsustanud tunnistada kehtetuks krediidivahendaja tegevusloa hoolimata sellest, et haldusorgan saanuks kohaldada muud sama efektiivset, kuid Ühisraha õigusi vähem koormavat abinõu (s.o. ettekirjutuse tegemist). Teisisõnu on Finantsinspektsioon valinud Ühisraha suhtes kõige intensiivsema meetme ning ära võtnud Ühisrahalt tegutsemisõiguse olukorras, kus avalik huvi ei saaks Ühisraha tegutsemise tulemusel kahjustada. Ühisraha on seisukohal, et sellise otsuse tegemisega ei ole Finantsinspektsioon järginud seaduse (KAVS) eesmärki ega avalikke huve. Avalikkuse huve ei järgi olukord, kus Finantsinspektsioon võtab seaduse nõudeid täitvalt krediidivahendajalt eeldustel põhinevatel argumentidel ja tõendamata asjaoludel ära tegutsemisloa. Kuivõrd tegutsemisloa kehtetuks tunnistamine tähendab intensiivset põhiõiguse riivet,¹² siis seda riivet peaksid õigusta ma mõjuvad põhjused. Käesoleval juhul puuduvad niivõrd intensiivset riivet õigustavad põhjused. Ühisraha tegutsemisõiguse äravõtmisega saavutatav väidetav kasu (avalikele huvidele ja finantssektori klientidele ja investoritele) ei kaalu üles ettevõtlusvabaduse riivest tingitud kahju ehk krediidivahendajana tegutsemise õiguse kaotust.
B.II.	Finantsinspektsiooni otsus ei ole formaalselt õiguspärane
─	*Ärakuulamisõiguse rikkumine*
54.	Haldusakt on formaalselt õiguspärane, kui selle andmisel on kinni peetud pädevus-, menetlus- ja vorminõuetest. HMS reguleerib menetlusosalise õiguseid ja kohustusi, mh sätestab HMS ka menetlusosalise (HMS § 11 lg 1 p 1) õiguse olla haldusmenetluses ära kuu latud. HMS § 40 lg st 1 tuleneb, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Käesoleval juhul on Finantsinspektsioon rikkunud Ühisraha ärakuulamisõigust.
55.	Finantsinspektsiooni esitas Finantsinspektsiooni otsuse projekti Ühisrahale 17.10.2023. Vastavalt 17.10.2023 otsuse projekti edastamise kirjale andis Finantsinspektsioon Ühisrahale aega kuni 25.10.2023 kell 10:00 oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks Finantsinspektsioonile. Ühisraha taotlusel pikendas Finantsinspektsioon otsuse projektile vastamise tähtaega ühe päeva võrra kuni 26.10.2023 kell 10:00. Sisuliselt andis Finantsinspektsioon Ühisrahale kaheksa kalendri päeva (kuus tööpäeva) arvamuse kujundamiseks ja vormistamiseks enda tegevuse aluseks oleva tegevusloa osas. Niivõrd lühike tähtaeg otsuse projekti osas (arvestades selle tagajärgi) seisukohtade kujundamiseks ja tõendite kogumiseks ning esitamiseks ei ole põhjendatud.
56.	Riigikohtu varasema praktika kohaselt eeldab ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused.¹³ Ärakuulamisõiguse tähtsust rõhutades on Riigikohus osutanud ka Euroopa Liidu õigusele, mille kohaselt tunnustatakse õigust heale haldusele, sh ärakuulamisõigust, ning mis on Euroopa Kohtu arvates Euroopa Liidu üldine õiguspõhimõte. Ärakuulamisõigus haldusm enetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide (s.t. käesoleva otsuse projekti) suhtes.¹⁴ Otsuse projekt on suuremahuline (17 lehekülge) ning sisaldab Finantsinspektsiooni mitmetahulisi põhjendusi krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Otsuse projekt sisaldab erinevaid ebaõigeid väiteid, mida Ühisrahal on tulnud ümber lükata ja mille ümberlükkamiseks on Ühisraha pidanud koguma erinevaid tõendeid. Kaheksa päeva jooksul õiguslike põhjenduste ja õigete faktiliste asjaoludega seisukoha koostamine on objektiivselt aeganõudev tegevus. Seega ei saa Ühisrahale antud kaheksa päeva pikkust vastamistähtaega pidada mõistlikuks. Finantsinspektsioon on rikkun ud Ühisraha ärakuulamisõigust, mistõttu on koormav haldusakt (s.t. otsuse projekt) formaalselt õigusvastane (HMS § 40 lg 1).
57.	Ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste (nagu käesoleva puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest võimalikest¹⁵ nagu praegu, kus Finantsinspektsiooni otsus puudutab Ühisraha tegevusala aluseks oleva krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Seega on Finantsinspektsioon teinud haldusmenetluses olulise menetlusvea. Tulenevalt Ühisraha ärakuulamisõiguse rikkumisest, on Finantsinspektsioon ühtlasi rikkunud Ühisraha õigust õiguspärasele menetlusele.
58.	Arvestades, et Finantsinspektsioon on teinud kaalutlusvea (HMS § 4 lg 2) ja ebaõigesti otsustanud Ühisraha krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistada (vt ülal peatükid A ja B.I.), siis võib Ühisraha ärakuulamisõiguse rikkumine Finantsinspektsiooni järeldusi mõjutada,¹⁶ kui Finantsinspektsioon otsustab otsuse projektile tuginedes Ühisraha krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistada. On võimalik, et Ühisrahale antud lühikese vastamistähtaja jooksul on jäänud mõned olulised asjaolud või tõendid käesolevas avalduses Finantsinspektsioonile esitamata, mis võinuks Finantsinspektsiooni lõplikku negatiivset otsust mõjutada.
─	*Uurimiskohustuse rikkumine*
59.	HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud (s.t. nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad asjaolud) ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Uurimispõhimõte on haldusmenetluses üks kesksemaid põhimõtteid. Finantsinspektsioon on rikkunud olulisel määral uurimispõhimõtet jättes välja selgitamata otsuse projekti aluseks olevad olulised asjaolud, mis on tinginud otsuse tunnistada Ühisraha krediidivahendaja ja hüpotee kkrediidivahendaja tegevusluba kehtetuks.
60.	Nagu ülal selgitatud (vt peatükk A) on Finantsinspektsioon otsuse projektis tuginenud üksikutele näidetele. Finantsinspektsioon on vastavate üksikute näidete põhjal teinud ekslikke, kontekstiväliseid ja kaugeleulatuvaid järeldusi. Näiteks on Finantsinspektsioon otsuse projekti punktis 3.1.6.1. viidanud, et „Ühisraha juhatuse liikme lepingu sisulised läbirääkimised toimuvad Alexey K algatusel ja juhtimisel,“ kuid Finantsinspektsiooni vastavatest põhjendustest ega nimetatud punktis asuvast kirjavahetusest ei nähtu, et Alexey K oleks otsustanud juhatuse liikmete lepingute olulisi tingimusi või juhatusse nimetatavaid isikuid. Samuti on Finantsinspektsioon otsuse projekti punktis 3.1.6.3. väitnud, et „Alexey K tegutseb äratuntavalt Ühisraha faktilise juhina“ ning punktis 3.1.6.3.2. (I) väitnud, et „Alexey K kooskõlastab Ühisraha müügistrateegiat ja teostab kontrolli äriühingu strateegiaga seotud tegevuste üle“. Asjaolu, et Alexey K aitab kooskõlastada Ühisraha müügistrateegiat ja teostada kontrolli äriühingu strateegiaga seotud tegevuste üle, ei ole Finantsinspektsioon kohaselt tõendanud. Samas ei saa selliste hüpoteetiliste asjaolude pinnalt järeldada, et Alexey K tegutseb Ühisraha faktilise juhina. Muuhulgas ei tõenda sellist järeldust Finantsinspektsiooni poolt esile toonud Alexey K ja Ühisraha juhatuse lii kme Jekaterina Rozenštrauch 19.05.2022 kirjavahetus Ühisraha töötajatele saadetud koosoleku protokolli kohta. Sellisest kirjavahetusest ei saa järeldada, et Alexey K tegutseb Ühisraha faktilise juhina. Alexey K on vastavasse müügiprotsessi ja strateegia tulemuste kontrollimise olnud kaasatud finantsdirektori pädevuse piires.
61.	Lisaks sellele, et otsuse projekt põhineb peamiselt üksikutel näidetel ja üksikjuhtumitel, ei ole Finantsinspektsioon tuvastanud, et Ühisraha etteheidetav tegevus oleks aset leidnud järjepidevalt ja süstemaatiliselt. Finantsinspektsioon on Alexey K-le otsuse projektis läbivalt ette heitnud asjaolu, et Alexey K näol on sisuliselt tegemist varijuh iga, kes omab väga olulist rolli ettevõtte juhtimisel. Nagu ülal selgitatud, ei nõustu Ühisraha sellise käsitlusega (vt peatükk A) KAVS-i mõistes tähendab juhina te gutsemine juhatuse liikmena tegutsemist. See eeldab täisajaga töökohta ettevõtte igapäevasel juhtimisel. Olukorras, kus Alexey K tõe poolest juhiks varjatult Ühisraha, siis peaks see nähtuma järjepidevalt ja süstemaatiliselt ettevõtte igapäevasest tegevusest (sh kirjavahetusest). Finantsinspektsioon on seevastu otsuse projektis esile toonud üksnes üksikud kontekstivälised näited seitsmeaastasest perioodist, mis ei tõenda veenvalt, et Alexey K on tegelikult osalenud igapäevaselt ettevõtte juhtimises. Seda kummutavad mh käesolevas dokumendis esitatud vastupidised näited (nt kus otsustamine on Ühisraha juhatuse ja nõukogu pädevuses sõltumata Alexey K-st). Taolistele tõendi tele pidi Finantsinspektsioonil olema ligipääs, kuid millega on jäetud arvestamata.
62.	Ühisraha hinnangul oleks Finantsinspektsioon pidanud enne koormava haldusakti (s.t. otsuse projekti) väljastamist kindlaks tegema, et Ühisrahale etteheidetavad rikkumised on toimunud pikaajaliselt. Kuivõrd Finantsinspektsioon taolisi asjaolusid pole kindlaks teinud ega selle tõendamiseks tõendeid kogunud, on Finantsinspektsioon rikkunud uurimiskohustust. Seadus ei nõua, et haldusorgan peaks kaalutl usotsuse tegemisel rakendama omal initsiatiivil uurimisprintsiipi kõigi asjaolude suhtes, mis krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seonduvad. Küll aga tuleb haldusorganil rakendada uurimispõhimõtet asjaolude suhtes, millele haldusorgan otsust tehes tugineb ning mis on haldusmenetluse asjaolusid arvestades vältimatud. Uurimispõhimõttega kooskõlas ole vaks ei saa pidada olukorda, kus Finantsinspektsioon isegi ei püüa välja selgitada konkreetseid asjaolusid ja tõendeid olukorras, kus ta teeb väidetavatele asjaoludele tuginedes Ühisraha jaoks ebasoodsa otsuse.
63.	Uurimispõhimõtte kasutamine aitab haldusorganit mh oluliste asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel vältida puudulikust teabest tulenevat väära otsuse tegemise riski. Haldusorgani uurimisprintsiibi üks eesmärkidest ongi mh tagada, et olulised asjaolud ei jääks haldusmenetluses välja selgitamata. Arvestades ülaltoodud näiteid (vt peatükk A), on Finantsinspektsioon uurimiskohustuse rikkumise tõttu tuginenud puudulikule teabele ja teinud ebaõige otsuse. Uurimispõhimõte ei ole piiramatu, asjaolude kontrollimise vajadus peab tulenema põhjendatud kahtlusest kahtlusest¹⁷ või vajadusest. PS § 3 lg st 1 lähtudes peab iga haldusorgan oma tegevuses veenduma, et esinevad tema poolt kohaldatavate õigusnormide eeldusena sätestatud asjaolud,¹⁸ s.t. KAVS § 18 lõike s 2 punktide s 2, 3 ja 7 sätestatud asjaolud. Seda põhimõtet rõhutab ka HMS §-s 6 sõnastatud uurimispõhimõte.
64.	Olgugi et uurimispõhimõtte alusel tuleb haldusorganil koguda ja hinnata tõendeid, ning haldusorganil on kaalutlusõigus, kas ja milliseid tõendeid koguda, siis sellise kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb haldusorganil arvestada, et uurimispõhimõtte rikkumine (s.t. kaalutlusõiguse teostamata jätmine tõendite kogumisel) võib omakor da kaasa tuua minetused haldusakti (s.t. otsuse) sisulises õiguspärasuses. Kui haldusorgan jätab asjas välja selgitamata olulise tähendusega asjaolud, millele ta haldusakti andmisel tugineb, siis pole tal võimalik jõuda õiguspärase ja otstarbekohase otsuseni. Tulenevalt asjaolust, et Finantsinspektsioon on menetlusnõudeid rikkunud ning jätnud rakendamata uurimispõhimõtte, on selge, et vastav rikkumine omas mõju sisulisele otsustamisele ja otsuse projekti resolutsioonile.

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Jekaterina Rozenštrauch
Ühisraha OÜ

¹ Kättesaadav: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10650375.
² Vt Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suunised juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta (EBA/GL/2012/06) p 15.1.
³ Riigikohtu Üldkogu 12.07.2012.a otsus nr 3-4-1-6-12, p-d 179–180.
⁴ Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne (EV PS komm vlj). Iuridicum SA 2020. PS § 11 komm 32.
⁵ EV PS komm vlj – PS § 11 komm 32.
⁶ Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2002.a otsus nr 3-3-1-32-02, p 21.
⁷ EV PS komm vlj – PS § 11 komm 47.
⁸ Riigikohtu Üldkogu 17.03.2003.a otsus nr 3-1-3-10-02, p 30; Riigikohtu Üldkogu 03.01.2008.a otsus nr 3-3-1-101-06, p 27.
⁹ Riigikohtu Üldkogu 03.01.2008.a otsus nr 3-3-1-101-06, p 27.
¹⁰ Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.03.2001.a otsus nr 3-4-1-2-01, p 17.
¹¹ EV PS komm vlj – PS § 11 komm 51.
¹² Ettevõtlusvabaduse definitsioon tuleneb PS §-st 31. Ettevõtlusvabadust tuleb pidada lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguseks. EV PS komm vlj – PS § 11 komm 8.
¹³ Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2004. a otsus nr 3-3-1-82-03, p 17.
¹⁴ Riigikohtu halduskolleegiumi 10.12.2010. a otsus nr 3-3-1-72-10, p 17.
¹⁵ Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.2003. a otsus nr 3-3-1-74-03, p 25 ja 25.11.2003. a otsus nr 3-3-1-70-03, p 19.
¹⁶ Vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 26.05.2013. a otsus nr 3-17-2013, p 19.
¹⁷ Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019. a otsus nr 3-17-1110/84, p 23.
¹⁸ Riigikohtu Üldkogu 19.10.2020. a otsus nr 3-18-1672/38, p 33.