Ettevõtetesse on laias laastus võimalik investeerida kahe põhimõtte järgi: kas saada ühel või teisel viisil ettevõtte osanikuks või siis anda otse või mõne finantsasutuse kaudu laenu, mida ettevõte protsentidega tagasi maksab.

Aga vaatame neid variante täpsemalt.

 

Aktsiate ja osakute omandamine

Viimaste aastate aktsiaostupalavik on praeguseks raugenud, sest börsil toimuv on väga kõikuv ja seda, mis tulevik selles vallas toob, ei oska praegu keegi arvata.

Õigel hetkel õige aktsia ostmine võib tuua korraliku kasumi kas seda õigel hetkel ära müües või dividendidest oma osa saades. Paraku on börsil võitmiseks vaja, et kõik need kolm komponenti langeks kokku. Kui ükski neist läheb mööda, on suurem või väiksem kaotus kerge tulema. Börsil investeerimine nõuab tugevaid närve, korralikke teadmisi ja pikka õpipoisiperioodi.

Lisaks börsile on olemas ka kaasfinantseerimisplatvormid, kus ettevõtted, tihti eelkõige idufirmad, soovivad oma projekti arendamiseks raha kaasata, andes vastutasuks osakuid. Ka siin on omad võimalused, aga alati ka risk, et ettevõte ei lähe soovitud viisil käima ja investeering muutub sisuliselt väärtusetuks. Selliseid investeeringuid pole alati ka lihtne vajaduse tekkimisel rahaks teha.

 

Raha hoiustamine

Teine variant, kuidas oma raha ettevõtlusesse suunata, on hoiustamine. Ajalooliselt on pangad maksnud hoiustajatele korralike intresse ja nende raha siis nii ettevõtjatele kui eraisikutele välja laenanud. Praegu maksame pankades raha hoidmise eest aga sisuliselt peale: Swedbankis, SEBs ja makstakse ka tähtajalise hoiuse eest 0,01% intressi aastas!

Olemas on ka hoiu-laenuühistud, mis pakuvad veidi paremat intressi. Valdavalt on see praegu 5% juures, maksimaalselt aga 8%, kui raha arvele jätta väga pika aja vältel. See on kindlasti parem tulemus kui pankades, aga praeguse kõrge inflatsiooni juures siiski mitte väga suur tulusus.

Ära tuleb märkida ka see, et hoiu-laenuühistute puhul ei saa hoiustaja valida, millisesse ettevõttesse või millisesse projekti raha suunatakse, selle üle läheb kontroll ühistu kätte. Kui ühistu peaks aga raskustesse sattuma, nagu hiljuti paaril korral on juhtunud, jäävad hoiustajad oma varast ilma.

 

Ühisrahastusplatvormil investeerimine

Variant on ka ühisrahastusplatvorm. Selle kaudu antakse laenu konkreetsele ettevõttele konkreetse projekti jaoks. Natuke nagu Funderbeam, aga mitte ettevõtte osakute omandamiseks, vaid laenu andmiseks.

Sellist võimalust pakub näiteks Kreditex Ühisraha.

Sealjuures on platvorm oluliseks vaheastmeks, kes hindab laenusoovija riskinõuetele vastamist, sõlmib lepingu, kus laenusoovija jätab tagatiseks Eestis asuva kinnisvara või mõne muu väärtust omavavara, näiteks tehase sisseseade ja probleemide korral realiseerib selle ja maksab laenule andjatele nende osa välja. Nii tagatakse täielikult ka investorite välja antud laen. Platvorm võtab kohustuse raha investorile tagasi maksta täielikult enda kanda.

Investeerimisprojektide pikkus on kuuest kuust viie aastani ja intress sõltuvalt projektist kuni 15%. Sealjuures ei pea investeeringusumma olema suur, piisab ka mõnekümnest eurost.

 

Ettevõtete võlakirjade ehk obligatsioonide ostmine

Sisuliselt on tegemist otse ettevõtetele laenu andmisega. Aga selle asemel, et laenu võtta pangast, küsitakse seda investoritelt. Vastutasuks makstakse fikseeritud summas intressi.

Nagu aktsiaid, müüakse ka võlakirju börsil. Riskid on siin küll märksa väiksemad kui aktsiate kõikuva hinna puhul, aga teataval määral neid siiski on. Eelkõige puudutab see olukorda, kui ettevõtte peaks muutuma maksejõuetuks, sellisel juhul võib oma investeeringust ilma jääda.

Võlakirjade puhul tuleb ennast ettevõtte rahalise seisu, äriplaani jätkusuutlikuse, juhtimiskvaliteedi ja sisemiste ressurssidega väga hästi kurssi viia.

 

Uuri investeerimisvõimalusi siin

Loe investeerimisest lisaks Geenius.ee portaalis